Kui süda on suur, siis on vahemaad väiksed...

„Kui süda on suur, siis on vahemaad väiksed...head sõbrad! Võibolla mujal ongi parem, seikle, aga ära jää võõraks... „

(Chalice – Minu inimesed)

Sügavamõtteline.Mida aeg edasi, seda rohkem ma olen hakanud eesti keelset muusikat kuulama. Ilus keel.

Ma igatsen teid Eestimaal! Vaheaeg on mulle väga kurnavalt mõjunud. Mõistan nüüd, et kool ja sõbrad on need, mis mulle energiat annavad. Kuna ma elan linnast 10 km kaugusel, ei ole mul võimalust niisama linna chillima/hängima minna. Vanemad ka tööl, võimaluseks ratas või kondiaur. Loen taaskord twitterist a la „Sätin peole“ tweete ning ka facebookist leian pilte kallitest sõpradest eestimaal koos meeleolukalt aega viitmas. Njahh..igatsen teid.

Olen nüüd 17.aastane. Suured tänud KÕIGILE õnnesoovijatele Eestimaal. Turske aitäh, et te ikka mind meeles pidasite sellel tähtsalt päeval. J Sain kingiks endale uue Ipod touchi, mis on juba täis tõmmatud head ja paremat eesti mussi ja pilte. Olen üüberrahul. + sain veel Montpellieris ilusti H&M’i läbi kammida. Sünnipäeva päeval oli kohtumine oma perega läbi skype. Nad olid mulle tordi ostnud ja küünlad ilusti peale pannud. Üritasin läbi kaamera küünlaid puhuda, nii armas!

Sünnipäeva öö (30.oktoober vastu 31.oktoobrit) oli väga meeleolukas ja meeldejääv. Nimelt toimus La Fete Camares’i nimelises linnas. Kohal oli selles piirkonnas väga tuntud bänd Stuff, kes esitas viimase aja kõige suuremaid hitte. Noori oli nii umbes saja ringis. Kui kell sai 00:00 laulsid kõik mulle sünnipäeva laulu ning terve öö läbi soovis järjekordne vastutulija mulle Bon Anniversaire! Need olid mu vaheaja parimad tunnid. J

Täna on 2.november, teisipäev (Kallis Kärrri – kõige paremat sünnipäeva sulle! Kallis oled!) See päev möödus mulle väga emotsionaalselt. Nimelt, lõpetades oma hommikueine, saabus mulle pakk. Suur pakk Eestimaalt. See oli mu emmelt. Pakis oli head ja paremat Eestimaist sööki. Vanaema valmistatud kuivatatud õunad (mida prantslased väga kiitsid) kama ja tallinna peenleib. Prantslased nimelt ei tunne musta leiba ning nad olid sillas selle maitsest. Edasi sain sooje sokke, kindaid, salle ja mütse. (Ma ju tulin oma meelest siia suvitama ning jätsin kõik soojad asjad Eestimaale maha, aga kuradi külmaks on siiski siin läinud.) Siis saatis emme mulle selle aastase eurovisiooni võidulaulu Satellite klaveripartii. Suured tänud! J Ning PARIM OSA - mu väikese kullakalli vennakese Pätu tehtud sünnipäevakingitus. Ise tehtud ehted ning enda joonistatud pilt meie kodust Eestimaal. AITÄH, AITÄH, AITÄH! (Loodan, et sa loed seda siin!) Tahaks sind niiväga praegu pooleks kallistada Pätu! Kleepisin pildi oma seina peale jubaJ Ma igatsen nii-nii-nii väga sind Pätu! Ma juba kujutan ette, kui suureks sa oled kasvanud...Kallid ja musid sulle!

Õhtu poole klaverit mängides, saabus mulle tein ümbrik. VASSER! SU KIRI JÕUDIS KOHALE! Ja oehh, tegi südame nii soojaks. Šokolaad maitses hää ja südamed selle ümber leidsid koha seina peal. Ja mul on niii-niii –niii tohutult hea meel su lauljakarjääri üle! Täiesti uskumatu! Ma hoian sulle kõige tugevamini pöialt! Ma olen pahviks löödud. Pikad paid sulle! Kui sa vaid teaks, kui väga ma su seltskonnast puudust tunnen.

Ainult 1 päevake veel vaheaega. Nimelt prantslastel algab teine veerand 4.novembril. Mul on tõsine vajadus juba kooli minna ning sõpru näha. See naba sügamine siin kodus ei mõju mulle mitte kuidagigi positiivselt. Üritan ennast ikka tegevuses hoida, et mu mõtted sinna Põhja poole ei kisuks – mängin õe ja vennaga kaarte , monopoli ja teisi lauamänge, aga ausaltöeldes juba 2. päeval sai sellest juba küllalt. Mis siis ikka – joonistamine, toa koristamine ja disainimine, klaveri mängimine, jalutamine ja arvuti hoiavad mind tegevuses.

Ma tõesti tunnen teist puudust Eestimaal. Mida aeg edasi, seda rohkem ma hakkan sellest aru saama.

„Pühendatud minu vanematele ja inimestele, kes on ühendatud. See on pühendatud kõigile, kes tunnevad, et see on neile pühendatud...“

Parimad mu seinal...

Niimoodi möödus minu sünnipäev...