Märtsikuu lõpp

Heiehi kõigile! Nädalakene on jälle mööda lennanud...

(13 päeva PIE Cote d’Azuri/Cannes/Monaco reisini ja 83 päeva koju tulekuni...)

Mis ma tegin siis see nädal? Noo, suutsin haigeks jääda. Ma ei saa aru, juba neljandat korda see talv suutis nohu ja köha poiss mu organismi vallutada. Ma olen alati olnud raudtugeva tervisega, aga miski pärast just siin Prantsusmaal on mul koguaeg tervisega midagi viga. Ma tean, et sellel on mingi sügavam tagamõte. Ma tean...Ühesõnaga, teisipäeva ja kolmapäeva veetsin ma kodus sooja teki all. Vaatasin väikse kaasaskantava DVD mängijaga kõik majas leiduvad prantsuse keelsed filmid ära, jõin palju sooja teed ning nautisin köögi poolt pakutavaid maitseelamusi. Teate ju küll, kui üksi kodus oled, siis söö mida hing ihaldab. Köök on siin nagu žin, kes täidab kõik su soovid :P See nädal oli imeliselt soe! Kerged 25 kraadi. No tõesti selline Eesti varasuvi täiesti, aga no prantslaste jaoks kevad. Neil suvel ikka 35-40 kraadi sooja. Mõnus oli hommikul minna kooli ilma jopeta, kõik vahetunnid veeta õues muru peal lebotades ning kaarte mängides. Ses suhtes, et koolihoones sees oli külmem kui õues. Klassis lõdisesid ning õues küpsesid. Avastasin, et mu käsivarred on juba veidi tõmmumat tooni läinud, mis on igati positiivne. Reedene suur kontrolltöö oli see nädal matemaatika, mis ei läinud just kõige paremini. Mingid täiesti absurd ülesanded olid.

Pärast kooli läksin JUUKSURISSE! Jep, usu või ära usu. Üle 7 kuu. Palusin juuksuril ainult katkised otsad ära lõigata, kuna ma olin nii uhke oma pikkade juuste üle. Nojahh...kerged 15 cm läksid. Nii katki olid nad lihtsalt omadega. Algul oli küll päris kurb peeglisse vaadates, aga nüüdseks olen juba ära harjunud. Pole väga hull tegelikult. Aga hull motivatsioon on nüüd neid jälle pikaks tagasi kasvatada. Pärast juuksurit lõpetasin reede õhtu ilusti sõbrannadega linna parimas pizza-pasta-sandwidchi restoranis.

Oehh...sellised nad nüüd siis on....

Laupäeva hommikul ärkasin juba kell 11 ülesse (WOW) ning hakkasin suure õhinaga koristama. Tegin suurpuhastuse enda toas ning vannitoas. Kõik läigib nagu prillikivi nüüd. Pärast käisin tunnikese jooksmas ning siis SIIS jõudis kätte mu lemmikosa terve nädala jooksul – skype kohtumine oma MAAILMA parima perega. Ausalt, igatsus on viimasel ajal nii NII suureks kasvanud. Ma oleks nõus kas või iga oma vaba hetke veetma nendega skypedes. Lobisesin kõige viiiiiimase minutini, niiet mul jäi ainult 15 min aega ruttu leida midagi ilusat selga, teha meik ning suuta oma juuksed kuidagigi talutavasse olukorda saada. Okei 7 minutit jäin hiljaks. Keegi õnneks mind sellepärast maha ei löönud. Sõitsime naabripoisiga 20 min kaugusele asuvasse Millau linna McDonaldsi ette. Miks? Nimelt naabripoisi parimal sõbral oli sünnipäev ning ta tähistas seda veidi. Nii armas siis, et kõik teised – sünnipäevalaps ning 5 teist ülejäänud külalist- suutsid TUNNI AJASE HILINEMISEGA kohale jõuda. Me olime selleks ajaks näljast nõrkemas naabripoisiga seal McDonaldsi ees, vaadates neid hamburgeri pilte. Aga pole hullu, toit maitseski paremini pärast. Õhtut/ööd jätkasime sünnipäevalapse kodus Chatroulettis lollitamisega, karaoket lauldes, pokkerit tagudes ning kaardimaja ehitada üritades. Väga mõnus oli. Ei pidanud taaskord seltskonnas pettuma.

Praegu on pühapäev. Täiesti plaanivaba päev. Masendav. Õues sajab vihma. Toksilistvihma. Uudistes räägiti, et veidi seda Jaapanist tulevat pilve on veel õhus ning tänu sellel ongi vihm veidi mürgine. Aga inimestele ohutu. Loodan vähemalt, et homme paistab jälle päike ning tekitab suvetunnet. Kui päike särab, siis särab ka minu tuju!!! See lihtsalt on nii miskipärast.

Polegi rohkemat uudist uut. Emme näitas mulle laupäeval webcamiga meie kodu aknast avanevat vaadet. Teil on ikka veel lumi maas:/ Kui kurb. Ma saadan teile siis seda päikest siit, et teil ka hakkaks ka juba suvi paistma. Näed sa, päike tuligi vihmapilvede vahelt välja. Ma armastan sind, Päike!

Üksõhtu koos päikesepaistega koolist koju jalutades...

Bisoux teile!

Päikene paistab ja....

Kuumad, kuumad tervitused siit palmisaarelt! :D Okei, okei päris nii ka nüüd ei ole. Aga no tänasel esmaspäevasel päeval oli NII KUUM! Klassis külmusid nende külmade kiviseinte vahel ja õues kõrbesid. Istusime sõpradega pärast keskpäeva lõunat ühe tunni õues lauspäikese käes ja ma olin pärast reaalne tomat näos. Nalja sai kui palju, kui ma oma nägu koguaeg teiste sõprade õlgade taha peitsin. Pluss olid mul mustad õhukesed sukad jalas no ja oli õudne, kuidas päike neid kütis. Ma ütleks küll juba vabalt, et siin suvi käes, aga ei. Prantslaste jaoks on see ju alles kevad. :) Olgu, siis. Homme kooliminek päikesekreemiga:)


1 nädal olen nüüd koolis käinud ning see veerand on väga lühikene. Ehk täpselt 3 nädala pärast hakkab mul jälle vaheaeg. 4 nädala pikkune veerand siis. 9.aprill juba kõikide siinsete vahetusõpilastega suur nädala pikkun kokkutulek Cote d'Azuril, Cannes ja Monacos. Mul on niii suur ootusärevus juba sees. Varsti plahvatan:D

Aga koolis juhtus ime! Nimelt ajaloo tunnis. Ma sain oma esimese hinde! Ja kohe pauguga klassi PARIMA hinde!!!:D uskumatu. Tegemist oli muidugi lihtsa asjaga. Ei mingi kirjandiga, vaid kontuurkaardiga. Sain 15,5/20. Teised jäid sinna 8 ja 12 vahele. Ka eelmise veerandi viimasel päeval tehtud inglise keele suure kontrolltöö sain 17/20 - klassi parim hinne. Niiet kõik on väga super ju:)

Selline jutt veel, et klassijuhataja tunnis rääkis õpetaja, et see kolmapäev ja neljapäev jõuavad siia Lõuna-Prantsusmaa kohale Jaapanist pärit toksilised pilved. Niiet võib juhtuda, et meil jäävad tunnid ära. Homme saab teada, mis toimuva hakkavad. Aga päris hirmutav on see asi kõik. Me kõik palvetame, et nendel päevadel ei hakka jumala eest vihma sadama, muidu oleks asi eriti halb halb halb...Ilmaennustuse järgi võib see küll juhtuda:/ Maailm on ikka päris läest ära läinud. Hakka kas või seda 2012 aasta juttu uskuma....Ja JA, mu kallid emme, issi, mu venna koos naabritüdrukuga on ka ju siin Lõunas , tuli meelde:S Itaalias nimelt. Et me suht samas paadis.



Aga ma pidin ju oma vaheaja viimasest nädalast rääkima. Käisin ju Prantsuse ALpides suuskamas. Kõik mu Soome-Rootsi-Norra suusareisid kahvatusid sealsete mägede kõrval. Need olidki reaalselt pealpool pilvi. Aga muidu oli ebameeldivalt soe ning lumi oli reaalne supp. Sulalumi. Mustad ja punased mäed olidki ainukesed mõtekad mäed sõitmiseks, kuna sellise supi tõttu ei liikunud sa sinistel absoluutselt edasi. Olin jälle pärast seda reisi mõnus roosa näost mitu mitu päeva. Aga no loomulikult ei ole ma kuidagi pruunimaks muutunud! Ikka sama sinine põhjamaalane. Aga ma panen teile siia pilte vaatamiseks üles:)

Ja see viimane pilt on parim:D Hoiatusmärk mäetipus, kuidas üks mehike kukub peaees kuristikku. Kui julgustav:)

Saadan seda kuuma päikest teile:)

Bisoux!

Vaheaeg!

Heiheihei! Appi, mul on teile nii paljust rääkida. Meil nimelt algas siin Prantsusmaal 25.veebruaril pikk kahe nädala pikkune vaheaeg. Tänaseks 6.märtsiks on juba üks väga meeleolukas nädal möödas ning juba homme hommikul pistame kohvrid autosse ning sõidame teist poolt sellest vaheajast veetma Prantsuse Alpidesse. Ühesõnaga vaheaeg on otsast otsani täis sisustatud. Kirjutan teile siia oma möödunud nädalast. Kõhutunne ütleb juba, et sellest tuleb pikk pikk pikk sissekanne nii et...pange end valmis:D

25.veebruar, viimane koolipäev, ma tõttan hüpleval sammul kooli poole magamiskott käe vangus ning hambahari koolikottis. Jep, öösel ma oma voodis ei maganud:D Nimelt üks klassiõde kutsus enda poole, et veeta meeleolukas vaheajaalgus. Nagu reedestel päevadel kombeks on, toimus ka sellel reedel suur kontrolltöö. Selle nädala testikeseks oli inglise keel - no problemo:D Tuju kõrgustes tänu kordaläinud tööst, läksime pärast tunde Camaresi nimelise küla poole suunduva bussi peale. Pool tundi loksusime bussis, mina nautisin mägesid ning tegin väikse telefonikõne emmele eestisse. Lihtsalt hea tuju käskis talle helistada:D Klassiõe juures olid veel 3 paralleelklassi poissi ning klassiõe õde. 3 poissi, 3 tüdrukut. Tagasihoidlik seltskond, aga no omavaheline klapp oli imeline ning suutsin taaskord selle õhtu jooksul pisarateni naerda. Valmistasime kõik koos isegi uhke õhtusöögi. Tegime Raklette, see on selline masinavärgendus keset lauda nagu väike grill, kus peal sulatad juustu ning pärast sööd seda kuuma, venivat juustu kartulite, vorstide ja singiviiludega. Mega hää!

Järgmisel laupäevasel päeval valmistas mu vahetuspere siga! Pereisa oli reaalselt ostnud terve sea noja siis koos külalistega lõikasid nad selle vaesekese tükkideks ning valmistasid temast pasteete, vorste, liha jne. Vot seda etendust ma ei tahtnud väga pealt vaadata. Mul oli sellest üle maja levinud võrrratust aroomist juba suht halb olla. Aga õhtul sättisin ennast jälle ilusti ilusaks ning koos naabripoisi ning tema parima sõbraga võtsime suuna taaskord Camaresi küla poole, kus toimus suur vaheaja algus pidu. Traditsiooniline külapidu koos bändi ning umbes 100 inimesega. Kõik mu parimad sõbrad olid kohal ning möödus teine väga meeleolukas õhtupoolik. Ainult üks väike vahejuhtum tegi mu tuju veidi kurvaks, aga selle jätame siia paika. :) Elu on lihtsalt selline. Tuleb leppida sellega... Vaheaeg sai igatahes alustatud suurelt ja uhkelt!

Aga ühest meeldejäävamast päevast, teisipäevast.Nimelt mu naabri parim sõber, poiss nimega Laurent kutsus mind Montpellieri. Ta oli eelmine aasta minu kooli lõpetaja ning sellest õppeaastast Montpellieri üliõpilane. 1,5 tunnise autosõidu jooksul leidsin väga hea klapi temaga. Mõndade inimestega on lihtsalt kuidagi lihtsam rääkida ning tunnen ennast vabamalt. Tema on kahtlemata üks nendest. Linna jõudes, parkisime ta auto ära ning läksime trammi peale. Paar peatust tšakk-tšakk ning jõudsime McDonaldsisse! UUU, Montpellieri McDonalds! Iseteenindus automaadid! Lükad oma pangakaardi sisse, valid eine suuruse, eine, millised kartulid, hamburgerite arvu, oma McFlurry 12 valikust (otsustusvõimetu) jne. ning valikud tehtud lähed saadud tšeki alusel oma sööki kätte saama. Istusime õues päikese käes..mmm..metsikult soe oli. Täiesti suve tunne oli ausaltöeldes:D Edasi läksime Prantsusmaa suurimasse välikaubanduskeskusesse Odysseumi. See oli nii võimas. Ma peaees otse H&M'i. Kuna mul oli vajadus miljoni uue asja järgi. Eriti kriisiolukord oli teksapükste ja jalanõudega. Aga kuna ma olin koos poisiga, siis ma väga ei piinanud teda:) teate küll, mehed ja poed. Ei ole väga hea kooslus. EI veetnud aega proovikabiinides, vaid ostsin ainult uued jalanõud, koti ja ehteid. Ja haha, ma pole kunagi poisiga poodides käinud ja see oli nii naljakas kuulda poisi arvamust:D tõesti väga viis. Teine kordki.

Väike, väike osa sellest välikaubanduskeskusest...

Oo, ja siis mul oli janu. Läksime toidupoodi. AUSALT, sama suur kui panna 2 Rocca Al Mare Prismat kokku. Ja mis ma sealt valisin?:D 40 sendise Coca Cola purgi. Mõtlesin, et tõesti on niru sellise asjaga kassasse minna. Aga voila! Poes olid sellisteks ostudeks taaskord iseteenindusautomaadid. Ise lööd oma ostu läbi ja lükad sendid masinasse. Ma olin eriti vaimustuses sellest:D Paar tundi tõmblesime veel poodides ringi erinevaid hilpe kritiseerides ning siis sõitsime trammiga Laurent'i ülikooli, mis kannab nime l'Université Montpellier 1 - Faculté AES. Pikk nimi, aga kõik kutsuvad seda Fac'iks. Haha:D (Where you are? - I'm in Fac - What a fuck is that?) Tõesti ilusamat nime ei saa ülikoolile enam panna. Aga Laurent tutvustas mulle seda ülikooli ning tema, kui selle ametlik õpilane, tegi mulle isegi ekskursiooni kooli sisemuses. Nii lahe oli:D Mul on tõesti väike unistus tulla Prantsusmaale oma ülikooli aastaid veetma, aga no sinna on veel niiiiiii palju aega. Vaatab, mis elu toob:)

Montpellieri ülikool Fac ühest küljest...

Pärast seda ekskursiooni liikusime ülikooli kõrval olevasse suurte kortermajja, kus nimelt asus Laurent'i üliõpilase korter:D lubage naerda. Sama suur, kui Rootsi laeva kajut, välisuksest sisse astudes oled kohe ninapidi kraanikausis ning peale voodi ning kirjutuslaua sinna rohkem midagi ei mahtunudki:D Aga korter oli muidu väga maitsekas ning suurest aknast avanes ilus palmipuude vaade. Uurisin, et palju sellise ruumi eest maksma peab. Uskuge või mitte: 380 eurot kuus!!!! Montpellier pidavatki olema üks kallimaid linnu, kus ülikoolis käia. Vot. Päeva lõpetasime väikse mere äärse külastusega ning rand kubises roosadest flamingodest. See oli imeline. Tipptunnil linnast väljuda üritades sõitsime mööda ööklubide tänavat. Täiesti lõpp, kui palju neid oli. Aasta otsa võid iga õhtu uues klubis veeta. Tegime diili, et kevade poole, tuleme külastame mõnda neist. Vot tak:) Igatahes päev oli otsast otsani õnnestunud. Super rahule jäin. Ja linnaelu! Ma igatsen sind nii nii nii väga!

Kolmapäev. Vahetusperega võtsime suuna lääne poole järgmisesse linna - Toulousi! See kord põhjalik šopingutuur. Leidsin kõik vajalikud asjad alustades teksapükstest lõpetades juukseklambritega. Õhtu sööki nautisime Subways. Ooo, need võileivad viivad keele alla:P ning õhtu lõpetasime käsipalli matchi vaadates. See ei pakkunud mitte mingit pinget mulle ausaltöeldes:/ Aga noh, elasin üle. Pole üldse minu värk see käsipall. Ma St Affrique parim naistennisist ikka:D haha. See vaheaeg jälle võistlused ning neljapäeval oli üks kohtumine. Võitsin tuimalt 6:1 6:0. Andsin vastasele rõõmuks ühe punkti:)

Aga laupäeva veetsin taaskord Montpellieris:D Armastan seda linna. See kord käisime seal siis vahetusperega. Kohale jõudes tegime kohe lõunapikniku rannas! Ütlen ausalt, et väga imelik on elada rannast nii kaugel. Tegi hääd kuulda merevulinat ja tunda liiva krudisemas talla all. Ja uskuge või mitte! Oli 5.märts ning me olime paljajalu rannas ning ma käisin põlvini vees! :D sellist asja Eestis kunagi ei teeks. Vahemeri mmm.....See oli ülim!



Edasi liikusime uisutama. Arvate, et siis prantslased uisutasid seal Montpellieris nagu meie Harjumäel rahulik ringiratast uisutamine, kaugusest kõlab vaikselt mingit muusikat. Eieieieii!:D See oli hoopis midagi sellist, mida ma pole kunagi näinud. Esiteks, polnud mingit ringikujulist liuvälja. Olid reaalsed rajad! Tunnelid, mäed ja mis kõige lahedam! Oli tantsuplats, DJ, vali tümpüsuga muusika, lasti tossu ning diskovalgustused. Reaalne klubi! Uisuklubi! See oli nii lahe:D Oleksin heameelega sinna tantsuplatsile tantsima läinud, aga no üksi oli veits imelik minna sinna näppu viskama ja Like A G6 kõva häälega kaasa karjuma. DJ lasi viimase aja kõige kuulsamaid hitte ja nende remixe ning ausaltöeldes rahvas oligi seal ainult noored. Nagu meil eestis on Viruchillarid , siis seal olid kõik tüdrukud ja poisid oma parimad riided selga pannud, uhke domineeriva meigi pähe määrinud ning eks seal kõva sebimine käis. Kes uisutada ei osanud, olid ennast ikkagi sinna kohale vedanud ning seisid seal seina ääres ja olid lihtsad ilusad. Aga no ülipalju oli mega professionaalseid uisutajaid. Sõitsid seal selgees ning manööverdasid inimeste vahel tuulekiirusel. Oleksin 3 korda äärepealt ümber käinud ning ISEGI nägin pealt selle 2 tunnikese jooksul, kuidas üks tüdruk murdis oma käeluu ning viidi kiirabiga ära. nojahhh....

Uisukeskus nimega Vegapolys

Pärast uiskamist sain taaskord 2 tunnikest hiiglaslikus Odysseumis šopata. Ostsin endale reaalselt elu esimese huulepulga:D Päeva lõpetasime õhtusöögiga Billy Boy'sis, mis on nimelt buffet. Maksad 18 eurot ning sööd nii palju, kui näost sisse suudad toppida. Oi issand. Ma käisin ainult 2 korda eelroogade alal ning 1 korra magustoitudes ning ma olin suremas, sest kõht oli niiiiii täis. Mu perevend käis vähemalt3 korda eelroogades, sõi 2 (!!!!) praadi, 2 korda magustoitu pluss pannkooke. Ma ei saa aru, kuhu ta selle paneb. Armas oli see, et kuna ma nii vähe sõin (praade ma ju ei võtnud) siis tegi teenindaja mulle allahindlust 11 eurole:) pole paha. Aga kell 10 koju jõudes polnud minu päev veel lõppenud. Uued riided selga, huuled värvituks ning pittu minek naabripoisi ja tema parima sõbra Laurent'iga. Kõrval külas oli veidi tagasihoidlikum külapidu. JA ma pean lihtsalt mainima:D Ajalooline hetk oli mu elus! Ma surusin tervituskätt musta värvi isikuga! :D HAHA:D Kui seal pidu hakkas ära vajuma liikusime edasi piirkonna ainukesse öökluppi Oxygene'i. See oli mu esimene kord seal:D See klubi asub muide mu kodus 4 km kaugusel ainult. Aga see mingit suurt vaimustust mulle ei pakkunud. Selline maa klubi oli. Aga no seltskond on see peamine ning õhtu polnud üldse paha. :) Kodukülla jõudes istusime veel 15 minutit õues lageda taeva all ning vaatasime tähti ning lugesime lennukeid. Pühapäeva hommikul kell 10 oli mul viimane tennisekohtumine ning taaskord võitsin 6:3 6:0. Käkitegu. Ma sain koha ka muide täiskasvanute tiimis. Ootan juba esimest treeningut ning äkki saame kuhugi võistlema millalgi;)

Laupäeva õhtul:)

Vot väga sisukas vaheaja nädal on olnud. Otsast otsani rahul ning nüüd kohe homme ära kaugele 5 tunnise autosõidu kaugusele Prantsuse Alpidesse. Kooli jaoks ka vaja läbi lugeda 3 raamatut. Usinalt käsil, üks juba peaaegu läbi.

Eks järgmine nädal siis teen oma suusareisist uue sissekande:)

Olge tublid! Bisoux!