Õõääh hommik!

Tere hommikust! Ärkasin just, kell on 1 päeval, uniselt toast välja tulles, kedagi majast ei leidnud, panin Simpsonid telekast mängima, valmistasin maailma parima hommikusöögi, kuna kõikvõimas köök oli ju minu päralt(värskelt pressitud apelsinimahl, kookosejogurt, nutellasaiad, šokolaadiküpsised, vaniljekreem šokolaaditükkidega. Njäm-njäm) ning nüüd naudin oma lemmikmultikat vaadates seda einet ning kriban läpakasse blogi. No nii naudin selliseid hetki. Vihma sajab õues ning tänu nendele süngetele pilvedele on eriti hirmuäratavalt hämar õues. Ma ei jõua enam neid sooje suveilmasid ära oodata, et minna kooli lühikeste pükstega ning pärast tunde kodust päikest võtta ning basseinis supelda. Aga no veidi, veidi veel vaja kannatada.

Aga eile õhtul käisin ma kinos. Selle nädala filmiks oli lõpuks ekraanile jõudnud üks korralik Ameerika film „Date Limit“. No nalja sai ikka ja ma ise ka imestasin pärast filmi, et ma sain kõigest aru. Prantslastel on ju kõik filmid kinodes dubleeritud prantsuse keelde. Eilseks kinoseltskonnaks oli mu naabripoiss, tema klassiõde ja tema üks parimaid sõpru, kes oli veel eelmine aasta minu kooli õpilane, aga see aasta juba Montpellieri ülikooli õpilane. Väga elav seltskond oli ning pärast filmi istusime paar tundi veel linna parimas kohvikus.

Ah jaa, ma tahtsin mainida, et esiteks meil hakkab 3 nädala pärast juba 2 nädala pikkune vaheaeg. 18.veebruar on siis viimane koolipäev. Ning 23.veebruaril korraldab kool kõikidele õpilastele suusapäeva. Aga ega meie siin Kesk-Püreneedes sirged maad ei nühi eiei. Meie läheme ikka mägedesse mäesuustamist tegema. No super! Mu lemmiksõbrad koolist on kõik juba ennast kirja pannud ning mu kõhutunne ütleb, et see päev saab imeline olema. Kell 6 hommikul on start, 3 tundi bussisõitu, siis terve päev suuskamist, vahepeal lõunapiknik ning õhtul kell 7 jälle tagasisõitu 3 tundi. NING selle vaheaja lõpus ehk siis märtsi alguses, läheme mu vahetusperega lausa 5ks päevaks Prantsuse Alpidesse suusatama. No see on ju perfektne. Ma nüüd ootan oma pakki Eestist vatipükstega...:D

Kell on vahepeal 2 päeval saanud ning ma valmistasin endale juba lõunasöögi:D Soojendasin endale sügavkülmast võetud Creppe erinevate sisudega. No need on jumalikud ja neid leidub alati külmkapist. Magustoiduks võtsin jäätist, mille jaoks on spetsiaalne külmkapp keldris ning mida on nii umbes 15 erinevat sorti. :P tegelikult nagu peaks toiduga piiri panema, aga see on võimatu! Eile reedesel päeval oli koolis ka suuuuurepärane lõunaeine. Friikartulid, grillvorstid, jogurt, jäätis, šokolaadikreem, šokolaadiglasuuriga vahvlid ning loomulikult palju saia määrdejuustudega. Ma tõesti loodan, et selle aasta jooksul siin Prantsusmaal saan kõik oma isud ära rahuldatud ja eks siis Eestis saab niiöelda puhtalt lehelt alustada:D Ma tõesti loodan...

Koolis veedan endiselt kvaliteetaega ja iga nädalaga muutub see aina paremaks. Ma olen tõsiselt rahul sealsete sõpradega. See nädal olid ilmad mõnusalt soojad, istusime pikal 1,5 tunnisel söögivahetunnil õues päikese käes ning isegi joped lendasid seljast. See on nii naljakas, kuidas prantslased uurivad a la kas teil seal Eestis McDonaldseid ja H&M ka on ja mis muusikat teie seal kuulate? :D Kui külm teil seal on ja mitu kraadi suvel? Kuidas te nii hästi inglise keelt räägite ja kuidas teie seal pidutsete? Eks ma siis jutustan neile pikalt Eestimaast. Ja siis nad tahavad muidugi kuulda eesti keelt: „Ütle midagi eesti keeles?“ See teeb neile nalja. Mu nelja-liikmelises klassis oskavad sõbrad juba eesti keeles nii mõndagi öelda nagu näiteks tere, ma armastan sind jne. Ja siis nad tahtsid sellist asja teada nagu „Degage“ – tõmba lesta:D Nende aktsent on nii naljakas ja ma olen alati kõhukrampides kui nad hüüavad „tõmba lesta“ õ-tähte nad muidugi hääldada ei suuda ning see kõlab eriti naljakalt. Nad on mind väga omaks võtnud, söögivahetundidel kutsuvad mind enda lauda, nädalavahetustel pidudele, pärast tunde kohvikutesse, kuna bussi vaja ju tund aega oodata. Ka hinded on paremaks muutunud. Inglise keeles sain 18/20 ning matemaatikas 14/20. Ilusti paranenud võrreldes eelmise veerandiga. Kõik on väga hää ning ei kurda üldse:)

Ma üks õhtu pärast kooli lebotasin voodis ning jäin sügavasse mõttesse ning jõudsin arusaamisele, et ma olen nii ära harjunud selle prantsuse keelega. Nüüd tundub juba imelik kuulda eesti keelt. Ma ei pea enam ajusid ragistama, kui keegi muga räägib, ma saan lihtsalt niisama aru millest jutt käib. Ma oleksin nagu oma aju prantsuse keelsele lainele üle kandnud:D Ma olen see veerand hakanud koolis vabadel tundidel sõnaraamatut lugema ja sõnu pähe õppima. Kui te vaid näeksite mu sõnaraamatut. Seda ei anna isegi enam kapsaga võrrelda. Varstion tema elupäevad loetud ka:D

Aga kell on juba kolmveerand 3 saanud ning õues sajab lörtsi!!!! Nagu mis mõttes? Ilmad on jälle külmemaks läinud, mis ei rõõmusta üldse. Ma nii tahan suve juba. Pereisa astus just uksest sisse ning ütles, et tänaseks õhtuks lubati lund. No palun EI! Ja juba läheb ta jälle ära, öeldes mulle, et vaata siis õhtusöögiks, mida su hing vaid ihaldab ning näeme homme. No problemo!:D Telekast jookseb juba täpselt viies Simpsonite multikas. Ma saan kõigest aru ja naeran südamest üksinda! Yeah!:D

Aga mul polegi rohkem millestki lobiseda. Jaanuari kuu saab juba 3 päeva pärast läbi ning suvi jõuab jälle lähemale. Aeg lendab niiiiiiii kiiresti. Eriti koolinädalad. Pole kordagi sellist mõtetki (haha, ausalt 5 minutit mõtlesin praegu kas mõttetki või mõtetki:S eesti keel kaob!), aga mul pole kordagi olnud sellist mõtet, et koolinädal veniks kuidagi. On esmaspäeva hommik ning järgmine hetk juba reedene kontrolltöö. Mäletan, et Eestis oli juba teisipäeva hommikuks koolist isu nii täis ning piin mõelda, et 3 päeva veel nädalavahetuseni aega. Vot! Aga ma nüüd lõpetan. Tervelt 2 tundi ja 3 minutit kribasin oma blogipostitust. See on ikka päris korralik ettevõtmine minu jaoks. Ikka üritan hoida ilusti kursis teid seal Eestimaal:)

Ellie Goulding – Home

Lauluke, mida kuuldes ma mõtlen alati oma Eesti kodust:) „This will always be my home...“

Olge ikka rõõmsameelsed ning nautige elu!

Bisoux teile!

Väike kohvik pärast kooli. Kaks rõõmsat klassiõekest.

Inimesed, kevad tuleb!

Tervitused! Pole ma midagi kadunud, täitsa elus olen. Vabandused, et lausa 17 päeva pole miskit kribanud, aga no NII kiire on vahepeal olnud. Kool on täies hoos ja midagi suurt erilist pole vahepeal toimunud. Rutiinne koolielu. (Ja no need soojenevad ilmad ja soe päikesepaiste - kevad naeratab juba!) Aga see nädalavahetus 22. ja 23. jaanuar sõitsime perega Albisse, kus elavad nende tuttavad. Nimelt üks pere, kelle juures elab üks Uus-Meremaalt pärit tüdruk. Saime üliheadeks sõpradeks ning meil oli omavahel nii paljust rääkida. Loomulikult rääkisime inglise keeles, niiet ma sain oma keeleoskust taaskord parandada ja meelde tuletada (!!!) Täiesti õudne, kuidas kõik oli ära ununenud. Sellest hetkest, kui mu kallis Kanada Amanda ära sõitis kodumaale, pole ma tervelt 2 kuud kellegagi inglise keelt pruukinud ja no kui te vaid ette kujutaksite seda raskust teha väike plõks oma mõttemaailmas ja minna teise keele lainele üle. :D see oli nii naljakas. Esimesed tunnid rääkisin küll prantsuse-inglise keelt segamini, aga no õhtuks oli asi juba paranenud ja ei pidanud enam pingutama. Inglise keel tuli nagu kuskilt kosmosest ilma ajurakke pingutamata. Esimese päeva ehk siis laupäevase päeva, veetsime šopinguid tehes Albi nimelises linnas. Praegusel hetkel on täies hoos allahindlused. Kõik jõuluaegne kaup müüakse kuni -70% odavamalt maha ja rahvamass on meeletu! (Ja jõudis taaskord kohale, KUI VÄGA ma seda linnaelu igatsen!) Õhtul, läksid suured inimesed restorani sööma ja jätsid meid lapsed üksi koju(mina koos oma venna ja õega ning Uus-Meremaa tüdruk koos kahe õega-kokku 6 last). Masendav oli see, et kui nemad restoranis hääd ja paremat nautisid, jätsid nad meile õhtusöögiks kapsast närida. :/ Nägudest oli näha, et pettumus oli suur. Aga me ju targad lapsed otsisime sahvrist 3 purki hanemaksa pasteeti üles ja 2 pikka saia. Tegime uunis soojaks ning VOILA! Pasteedisaiad viisid keele alla! Magustoiduks oli Uus-Meremaa tüdruk valmistanud šokolaadikreemi. Imemaitsev! Õhtusöögi veetsime teleka ees, kus samal ajal jooksis otseülekandena Prantsuse NRJ Muusikaauhindade jagamine 2011. No super õhtu oli. Järgmine päev me läksime kõik koos väiksele jalutuskäigule, nagu mu pereema mainis. Khõm-khõm. Väike oli see tõesti...täpselt 2 ja pool tundi ning reaalse Himaalaja mäe tippu ronimine. Selline tunne oli küll, et nüüd sai aastaks ajaks ette sport ära tehtud. Ma seal mainis kõigile, et no meil Eestis on kõige kõrgem mägi umbes 300 meetrit. :D Aga seltskond oli super, nalja sai visatud ning täiesti absurdseid pilte tehtud. Ja muidugi piknik! Pasteedisaiad, puuviljad, salaami, küpsised, krõpsud. Vot selline nädalavahetus oli. Kahjuks, see Uus-Meremaa tüdruk (nimi on tal Sophie muideks) sõidab kodumaale tagasi juba järgneval kolmapäeval, niiet ma ei näegi teda enam mitte kunagi:( Kurb küll, saime nii hästi läbi. Aga no mis teha. Vähemalt jäävad mulle suurepärased mälestused!





Ma lähen nüüd pizzat sööma. Õhtusöök teleka ees:P
Yum-yum...
Bisoux! :)

Hei, hei head uut!

"Salut, salut, bonne année!" niimoodi jooksen juba terve nädal koolis ringi kõiki musitades. Siin prantsusmaal soovitakse kuni veebruari saabumiseni head uut! Tegelt, mul midagi suurt rääkida pole, aga tuli lihtsalt suur tahtmine blogisse miskit kribada. Kool on kõigest 4 päeva kestnud ning mu tuju on kõrgustesse tõusnud seoses sellega. Ma ARMASTAN siinset kooli ja neid inimesi. Iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Ise ka ei usu, et ma seda ütlen, aga nii see on.:D Sellel aastal esimest päeva kooli minnes sisendasin endale: "Naeratan rohkem, räägin rohkem, pingutan tundides rohkem, teen veel uusi tutvusi..." ja olen kõik oma lubadused täitnud. Mu prantsuse keel on teinud hiiglasliku hüppe, mida on ka maininud mu sõbrakesed ja õpetajad:) hea kuulda, hea kuulda. Ajaloo tunnis kirjutan juba õpetaja dikteerimise järgi konspekte, prantsuse keeles loen kohustuslikku kirjandust ja arutlusi jne. Koolipäevi muudavad nüüd ka 100 korda paremaks pärast tunde bussiga koju sõitmine. Taotlesin endale "bussikaardi" ning mul on nüüd ametlik õigus pärast kooli naabripoisiga bussis lolli juttu ajada ja kõva häälega laulda ning tantsida:D Muidugi päris tüütu on bussipeatusest koju kõmpida ülesmäge..naaber ei ole kordagi jätnud mainimata:"Jälle sa hingeldad, kamoon, mis tenniseäss sa selline oled:D" nooo, pole harjunud nende mägedega. sorry. Üleüldse, mul on reaalne VAJADUS juba sporti teha. Aga operatsiooni järgne paranemine võtab veel umbes 3 nädalat aega. Mu tunnen ennast nii kopitanuna juba. Tervelt 1 üks juba ilma suurema tõmblemise ja higistamiseta. Peaks selle asemel siis vähemalt veidi tervisliku toitumise peale üle minema ja kõik need saiad, pirukad ja 5 käigulised eined välja jätma, aga no ei õnnestu. "Homsest hakkan, homsest hakkan..." juba viimased 4 nädalat.

Muidu sain oma eelmise trimestri tunnistuse kätte. Tõlgin ümber siia eesti keelde (Hindamissüsteem on siin 20 palli süsteemis, maksimumi on võimatu saada, selle jaoks pead olema reaalne geeenius või tuupur. suurepärane tulemus jääbki 12 - 16 vahele)

Õppeaine....................... Õpilasehinne.... Klassikeskmine

Inglise keel........................ 15,75................ 14,67
Kehaline kasvatus................ 12,40................ 13,58
Metemaatika........................ 9....................12 (ei kommentaari:D)
Inglise keel(edasiõudnutele)..... .16...................16
SVT(Biolooga, füüsika, keemia).. 8,50................ 11,19
Keskmine hinne kokku........... 13,03.............. 12,42

Direktori kommentaar: Suur visadus õnnestumiseks/läbi saamiseks. Väga usin õpilane, kes on teinud tohutuid progresse tundides trimesti jooksul.

Vot, päris uhke kommentaar või mis? Pereema ka kiitis mind. Keskmine hinne tuli isegi kõrgem kui klassi keskmine. :D Minu kui prantsuse keelt mitte valdava õpilase jaoks on tulemus väga hää. Muidu, loetelust puuduvad sellised ained nagu prantsuse keel, ajalugu/geograafia - nendes ainetes ma ei saanud kahjuks hindeid. Aga see trimester ma parandan ennast kindlasti. Mind paneb üldse imestama, kui vähe tunde prantslastel on? On ju nii! Neil puuduvad sellised ained nagu kunst, muusika, inimese/ühiskonnaõpetus, käsitöö ning füüsika+keemia+biloogia moodustavad kõik koos ühe aine SVT, mis toimub 2 korda nädalas ainult. Sellise tempoga, ei jõua kohe üldse kõige 3 aine kohta midagi põhjalikult õppida. Ja veel ajalugu+geograafi. 3 kuud üht ja 3 kuud teist. Ma võin vabalt öelda, et võrreldes eesti kooli süsteemiga on prantsuse kool suhteliselt kerge. 1 kord nädalas ainult kontrolltöö, vähe tunde, koolis jõuad kõik kodused tööd ära teha (iga päev on vähemalt 2 vabat tundi spetsiaalselt nende lahendamiseks).

Vot selline lugu koolist. Ma juba mõlgutan omaette mõtteid tundides, kuidas ma tegelt seda klassi ja kõiki neid sõpru igatsema hakkan. Nad on kuidagi nii sügavale mulle südamesse pugenud. Õnneks on veel suurem osa aega alles jäänud siinviibimiseks. 6 kuud! Ja appi, kuidas ma ootan juba seda aega, kui kevad kätte jõuab ning õues kergelt 25 kraadi sooja on. Lühkarid jalga ja T-särk selga. Praegu on meil siin vastik -1 kuni +3 vahel, vastik külm, vihma sajab. Oleks siis kasvõi lumi, aga EI! 2 väikest kuukest veel ja siis läheb soojemaks:)

Muidu selle veerandi esimene inglise keele tund. Klassi jõudes ütles õpetaja: "Noh, Coralie (mu nimi prantsuse keeles - vihkan seda tohutult-.-) Eesti on nüüd Euroopa jah?" Ma suures segaduses "Misassssja?" "No Eesti on nüüd ka Euroopa liige. Euroopa liidus noh ma..ma mõtlen 1.jaanuarist 2011" "EEEEEEEE, Eesti on tegelikult juba aastast 2004 Euroopa Liidus. Ta võttis EURO 1.jaanuar 2011!" Õpetaja kergelt pobises omaette midagi ja nägin kerget punastust ta näos. See on lihtsalt masendav, et keegi midagi ei tea Eestist. Alati, kui keegi küsib kust ma tulen ja ma vastan, et "Eestist tulen", siis esimene küsimus on kohe "Mis koht see veel on? Euroopas asub w?" Avardan usinalt siin prantslaste silmaringi maailmast. Geograafia/ajaloo tunnis me ka midagi muud ei õpi, kui ainult Prantsusmaad ja selle ümber asuvad lähimad riigid. No arusaadav siis, miks nad nii väikse silmaringiga on....

Vot tak. Ma nüüd panen siia punkti. Rääkisin veidi oma mõtetest ja tunnetest. Kõik on mul siin 5. Prantsuse hindamissüsteemi järgi siis 20. (Haha, panin killu maha...naerge nüüd)

Ja ma ei saa ju unustada: "C'est la danse des canardes - coin, coin" ("See on pardikeste tants - prääks, prääks") - nüüdsest minu ametlik prantsusmaal veedetud aja hümn. Alati, kui jutt otsa saab ja miskit mõtetes pole, mida lobiseda, hakkan seda laulma. Ja kik sõbrad ühinevad...ja lisaks, kui õues bussi oodates külm on, siis koos liigutustega kütab see päris kuumaks ;) Teaduslikult tõestatud minu poolt.

SUURED SUURED BISOUX TEILE LUMISEL EESTIMAAL!
Näeme 6 kuu pärast:) Olge tublid!

Jõulud+aastavahetus 2010

Esimesed ja viimased jõulud siin Prantsusmaal on ilusti mööda saadetud. 24.detsember on prantslaste jaoks täiesti tavaline päev, mille veetsin ma siis Skypes oma kalli Eesti pere seltsis. Selline tunne oli küll koguaeg peal, et tahaks läbi ekraani hüpata teiselepoole. Pisara võttis silma;) Aga, aga räägiks prantslaste jõuludest siis. 24.detsembri õhtul panevad kõik pereliikmed oma sussid kuuse ette, et jõuluvana teaks öösel kellele siin majas kinke jätte. Samuti pannakase kamina ette väiksele serveerimislauale klaas jooki ja küpsiseid „jõuluvana ja põhjapõtrade jaoks“. 25.detsembri hommikul ajasid perelapsed juba kell 9 mu voodist välja(mina karuunega, kelle tavaline ärkamisaeg on 12), kuna tahe oli nii suur kinke avada. Selleks peavad kõik pereliikmed koos olema. Ja siis ongi start – kõik lihtsalt avavad oma pakid ilma luuletuste, laulude ja tantsuteta. Mulle jääb siiski see eesti versioon rohkem meeltmööda. Mis mulle pere siis kinkis? Sain endale kitarri, tennisepallid, 3 erineva teatrietenduse piletid, rugby võistluse pileti ja raamitud foto perevenna ja –õega. Jäin väga rahule. Aga minu suurim soov oli siiski lumi ja see läks täide. Jõuluhommikul silmi avades oli maa valge ja tuju hää. Edasi on vist iseenesest mõistetav suur SUUR söögilaud. Pereema juba hoiatas enne, et nad söövad jõuludel ikka päris, päris palju. Nooo, kui minu jaoks on juba igapäeva lõuna- või õhtusöök võrreldav korraliku maovenitamisega, siis ma ei saanud eriti aru, mis siis jõuludel veel toimub. Nojah, seda pole võimalik siia kirjutadagi. Lõunaeine korralik 6 tundi, mitme-mitme käiguline, mille jääke sõime edasi paari tunni pärast umbes 4 tunni pikkuseks õhtusöögiks. Pärast igat suutäit lubasid endale sisimas, et ei söö enam mitte kunagi. Külast jõudsid läbi astuda kõik vanavanemad, õed, tädid, vennad, nõbud kõikide lastega jne. Ning 26.detsembril mindi kogu suguvõsaga vanaisa juurde lõunasöögile, mis kujunes välja ka õhtusöögiks seal. Ühesõnaga, minu jaoks jääb jõule 2010 meenutama söök, söök ja söök. Ei ole üldse naljakas:D

24.detsember Skype teel Eestis

Jõuludele järgnevad vaheaja päevad möödusid ausaltöeldes masendavalt. 3 korda käisime perega veel mingitel õhtusöökidel, millest on mul isu juba niiiiii täis saanud. Üks kord käisin naabri pool filmõhtul ja see ka kõik. Kõik sõbrad on kuskitel suusareisidel või vanavanemate pool. Perevend alustas enda toas remonti, tänu millele on kodus korralik kaos ja segapundar hetkel. Ta elab ajutiselt suures toas ning pereema on sellepärast eriti tujukas ja koguaeg käib mossis ja rahulolematu näoga ringi. Väike hirm tema ees veidi ausaltöeldes. (Palusin tal muidu jõulupilte anda blogi jaoks, aga pärast 5 minutit katsetamist, viskas ta käega ja soovis head ööd. No loodan mõni teini päev neid saada ja siia blogisse eraldi üles siis riputada:S) Ja oma Eesti perest tunnen ma ikka päris palju puudust. Eriti nüüd sellel jõuluperioodil. Üritan ennast igasuguses tegevuses hoida – lugeda, kitarri ja klaverit klimberdada, magada jne. Järjekordne vaheaeg, mis on tegevusevaene ning mis mõjus mu emotsionaalsele poolele suht laastavalt. Ootan juba kooli, mis mulle elu sisse puhuks.

Tahtsin veel tänada kõikide pakkide ja kaartide üle, mis mulle Eestist saabusid siia postkasti. Tegite kõik tuju nii heaks. Piparkoogid, must leib, vanaema tehtud kõrvitsad, eesti keelsed raamatud, soojad sussid, kookosekreemid, eestimaised DVD (Nägin ka „Elu pärast klassi“ lõpuks ära- super oli!) ja kõik jõulukaardid kõige soojemate soovidega! Suured tänud, et mind meeles pidasite!:)

Aga aastavahetusest räägiks. Üks koolivend kutsus enda poole, kus toimus päris uhke pidu. Rahvast oli nii minu klassist, koolist kui ka päris tundmatuid nägusid, kellega sai jälle uusi tutvusi teha. Igaüks maksis 5 eurot, mille eest saadi päris korralik söögi- ja joogiladu. Kell 7 hakkas pidu pihta. Kell 11 prantsuse aja järgi soovisin mina juba kõigile head aastat „Eesti võttis euro!!!“. Prantsuse uue aasta me magasime ausaltöeldes maha:D Olime parajasti tantsimas kõik, kui ma lampi küsisin, mis kell on? Tuli välja ,et juba 00:07. Päris feil oli. Aga sellele järgnes kõikide külaliste läbi musitamine ja uue ja parema soovimine. Kella 6-ni hommikul olime ilusti üleval, kuni jook otsa sai ja siis pugesime unemaale. Jäin väga rahule selle prantslasliku aastavahetusega:)

Aga juba ülehomme ongi 3.jaanuar – esimene koolipäev. Ootan, ootan. Võtsin ka julguse kokku ja küsisin pereemalt, et äkki ma saan bussiga koolis hakata käima. Näost nägin, et väga õnnelik ta ei olnud, aga ta lubas uurida. Eks näis, mis saab. Teil on seal Eestis veel 1 nädal vaheaega. Aga siin Prantsusmaal on selle eest veel veebruari lõpus / märtsi algul 2 nädalat vaheaega ja kuskil aprilli lõpus veel kord 2nädalat puhkust. Päris ära hellitatud nad siin:D

Tahtsin veel ette taha vabandada oma kirjavigade pärast blogides:D (Kuulsin ema kaudu preili Vasseri kommentaari minu räigete vigade üle blogides:D sorry) Ma tean, et tegeltikult pole mul mõtet vabandada, kuna see on täiesti loomulik kulg. Emaga viimane kord skypes rääkides, naersime jälle minu kõnedefektide üle. No ei leia enam sõnu eesti keeles. Ja kui te vaid teaksite, kuidas ma pean juba pingutama oma blogisissekandeid tehes. Jalkpall või jalgpall?:D No sellised asjad tekitavad minus juba segadust. Mul päris hirm juba, kuna 6 kuukest veel siin keskkonnas. Kas ma veel mõistan pärast eesti keelt? Jeebus, jeebus, jeebus küll...

Aga mul polegi hetkel rohkem midagi mainida. Teile soovin seal Eestis head uut aastat ja võtke see euro siis ilusti vastu:D Nautige viimast lumist jõuluvaheaega ja sõpru, sõpru, sõpru!!! Ma kerin nüüd magama, kuna kerged 3 tundi und annavad tunda.

Head 2011 algust!
Bisoux!