Suusapäev

23.veebruar kell 6:15 kooli ees, pikk punane buss, kuhu sisse astudes tõuseb krõpsulõhn üle pea ning õpilaste jutuvada kurdistab kõrvu. Ees 3 tunnine bussisõit, sihtkoht Prantsusmaa Kesk-Püreneedes asuv Le Lioran mäesuusakeskus. No emotsioonid olid kõigil nii laes eesootava päeva tõttu. No see on ju nii geniaalne, et kool korraldab õpilastele selliseid üritusi! 3 tunnise bussisõidu ajal jõuti teha nii umbes 2 pissi-/suitsupausi ning 9 hommikul olime platsis. Ilm oli võimaaas! Algul olin jopega, aga pärast paari tunnist tõmblemist see ka koha bussipingil leidis. Vaatasin ka suusakeskuse termomeetrit, mis näitas +19C. No arusaadav:D Ülejäänud päeva olin pusaväel ning päike küpsetas nägu. (mainin, et järgmine päev olin näost nagu tomat ning nahk kipitas hullupööra:S niiet koolis sai käidud korraliku krohvikihiga...) Kell 12 päeval oli meil piknik ning oli näha, et meie kallid õpetajad libistasid salaja veini:D aga ega see meile õpilastele märgamatuks ei jäänud. prantslased...Pärast oli meil veel 5 tundi aega mägedes liuelda ning siis algas tagasisõit koos pissi-/suitsupausidega. Kell 8 koju jõudes, kukkusin ilma õhtusööki söömata voodisse ning uinusin otsekoheselt...Aga päev möödus võrratult ning lisan siia pildikesi teile vaatamiseks:)

Bisoux:)

Sõbrapäeva nädal

Heips! Nädalake jälle möödas. Ma ei saa aru, kuidas aeg nii kiiresti saab lennata. Mul on endiselt tunne, et eile oli alles aastavahetus, aga näed sa juba 20.veebruar ning mul jäänud siin olla vähem kui 4 kuud. Mu issi ostis nüüd ka tagasisõidu lennupiletid ära. Kindel kuupäev 18.juuni, laupäevane päev, kell 6 õhtul Toulousist väljasõit niiet peaks mingi väga väga hilja Tallinna lennujaama maabuma. Mul ausalt hakkavad igakord liblikad kõhus lendama, kui ma mõtlen sellele päevale. Ma nii nii NII tahan teid kõiki juba näha!:) Ja nii armas on kuulda , et ka mind igatsetakse seal Eestimaakese peal.

SÕBRAPÄEV! Aii kurjam. Prantslaste jaoks ei eksisteeri sellist päeva nagu sõbrapäev. Ainult armunud paarikesed teevad üksteisele kalleid kinke. Ma olin niiiii kurb see päev. Aga üritasin olla veidi maailmaparandaja ning soovisin ikkagi kõigile head sõbrapäeva ning lobisesin pikalt ja täpselt, kuidas Eestis lood on see päev. Eriti meie Gustav Adolfis. Sõbrapostkastid, karaoke, kõige hää ja paremaga buffetid, kuidas me teeme kaarte ja kingime šokolaadi headele sõpradele ning meie kooli traditsioon KALLIKAARDID! Mul tuli selline idee, et hoiaks oma kooli traditsiooni elus ning laseks kooli peal kallikaardid ringi käima. Meisterdasingi siis prantsuse keelsed kallikaardid ning lasin need ringi käima:D see oli nii geniaaaaaalne:D

(Kallikaart. Anna see kaart edasi tehes üks suur kalli)

Ja mu päeva tegi rõõmsaks pärast kooli kodus laua peal ootav pakk Eestist. Aitäh emme nende (ainsate) sõbrapäeva kinkide eest:)

Aga lobiseks teile oma möödunud nädala tegemistest. Ega midagi suurt polegi juhtunud. Ilmad on veidi jahedamaks läinud, mis on kurb. Ning reede hommikul tundsin ennast eriti halvasti, nohu oli otsustanud mind vallutada ning tundus ka olevat väike palavik. Aga ma kohe üldse ei suutnud leppida ideega jääda üksi terveks päevaks koju. Niiet oli ilus kooli minek:) Esimestes tundides olin küll nagu laksu all, kuskil kauguses, mitte seal klassis, aga tänu sõpradele ja naerule sain niiöelda oma „haigusest“ päeva lõpuks jagu ning tundsin ennast juba päris inimesena. Kuna reedel meil iga nädalast suurt testi ei toimunud, saime me 3 tundi varem lahti. Ajaa, ma polegi teile veel rääkinud, kuidas me oma aega sisustame pärast tunde koolibussi oodates. Hehee:D no 3 korda võite arvata. Eks ikka süües:D Vallutame supermarketit, kõik ostavad umbes 2 või 3 pakki krõpse, popcorne, šokolaadibatoone, küpsiseid või muud sellist rämpstoitu, siis istume kuhugi tänavale piknikule, kõik toidusaak pannakse kõigi ette keskele kokku ning siis RÜNNAKULE! Prantslaste jaoks väga tavaline ajaviide pärast kooli...
Aga nüüd nädalavahetusest. Juba reede õhtul väikese nälja tundega külmkappi avades vaatasid mulle vastu 7 surnud parti. Õõõõ, no täitsa pead otsas ja värki särki. Näljatunne kadus kohe ära. No ja laupäeva lõunal tulid meie koju umbes 20 täiskasvanut oma lastega eesmärgiks siis nendelt partidelt pead maha võtta, lahti lõigata ja ära küpsetada. Mul kästi siis minna seda etendust pealt vaaatama. Klõpsisin pilte seal,kõhus oli küll päris kõhe tunne. Kõik see vaatemäng lõppes minu jaoks see hetk, kui ühe pardi kõhtu lahti lõigates lennutati mu näo ja pusa peale verepritmeid koos mingite kahtlaste soolika tükkidega. Okei, mu isu sai täis selle vaatamisest:D aga no mõned pildid ikkagi sain. No laske pilt üle:D
Pidulik õhtusöök algas ei varem kui hiljem kui kell pool 10 õhtul. Mind pandi laste lauda istuma, kuhu part ei jõudnudki. Kui armas. Pugisin seal pika hambaga spagette bolognaise kastmega ja mingit Charlotte magustoitu. Õhtusöök lõppes kell 1 öösel. Järgmine päev pühapäeval kell 1 päeval ärgates olid kõik need samad külalised jälle platsis ning lõunasöök pardid vol.2 algas taas. (Ma ei saa aru, kuidas prantslased suudavad nii palju süüa!?) Laste lauas polnud jällegi pardist haisugi, aga selle eest midagi veelgi paremat:P Nimelt crepilõuna. Mmm, mu lemmik. Magustoiduks veel jäätist peale.

Vabandust, ma saan ise ka aru, et mu postitused ainult toidust koosnevadki:D ma ei saa midagi sinna parata. Muidu selline jutt, et selle nädala algusest esmaspäevast hakkasin usinalt toiduga veidi piiri panema. Sõin ainult salateid ja muid tervislikke asju ning reedeks olin juba 2 kilo kergem. Üli õnnelik ja uhke enda üle. Aga no ega see siis ei püsi niiviisi eiei:D alates reedene pärast kooli piknik, laupäevane öö-õhtusöök ning pühapäevane crepilõuna tegid oma töö. See on lihtsalt nii masendav, kuidas nädalane pingutus võib ühe nädalavahetusega vastu taevast lennata. Vähemalt toimub meil koolis nüüd järgmine nädal tervisliku toidu nädal. No seda nalja ma tahan juba näha:D prantlsate tervislik toit:D kindlasti kirjutan teile siia blogisse ilusa ülevaate.

Midagi rohkemat polegi rääkida. Nüüd 2 päeva koolitunde ning kolmpäeval kooliga mägedesse suuksama. Järgmine nädal ongi viimane koolinädal. Reedel algab vaheaeg. Ja mu pereema juba mainis ,et järgmine laupäev küpsetame siga. JEESUS! Eks ma panen ennast juba valmis üks päev külmkappi avades leidma sealt surnud siga:) Ja kõige parem osa. Järgmine pühapäev toimub vaheaja pidu! Mul on tõesti vajadust väike pidu teha ja ennast välja elada. 2 nädalavahetust kodus istudes ja ainult süües on oma töö teinud.

Koduigatsus on ka peal.

Olge tublid. Bisoux! :)

Õnnelikud tüdrukud on kõige ilusamad tüdrukud!

Tere õhtust! On 11.veebruar, kell 23:45, laman oma voodis sooja teki all, tuled surnud, ainult 3 väikest teeküünalt säravad öökapi peal, kõlaritest mängib rahustav Chillout Moods’i playlist. Mu lemmikhetked! Ausaltöeldes, korraldan päris tihti selliseid pimedaid relax õhtuid endale. See hüpnotiseeriv muusika, küünlavalgus ja mu lendlev mõttemaailm – see kuidagi rahustab, midagi hingele. (Hetke lugu: Jazzu & Leon Somov – Free /muideks nad lätlased:) Väga professionaalsed ja andekad)

Aga räägiks sellest möödunud nädalast nüüd. Eelmine nädalavahetus möödus laupäeva õhtuga kohalikus Commerci kohvikus, kus toimus Vene teemaõhtu. Naabri ja sõbrantsidega veetsime väga meeleoluka õhtupooliku. Kohvik oli otsast otsani paksult rahvast täis, niiet kui vetsu tahtsid minna, siis pidid küll kõhu selgroo vastu tõmbama ning sujuvalt läbi rahvamassi külg ees liuglema. Baarmen’id olid endale venerahvusriided selga tõmmanud, joogiks valmistati spetsiaalseid venekokteile ning külastajatele pandi pähe venemütsid, ma ei teagi täpselt kuidas neid nimetatakse, aga nimi šapka kumiseb peas...võibolla neid kutsutaksegi niiviisi:D Paar pildikest ka teile siia:)

Minu kõige ilusam Elise...

...ja mina oma vene šapkatega:)

Terve nädal möödus VÕRRATU kevadilmaga. +20 kraadi, pilvitu helesinine taevas ja linnulaul. Pühapäevase päeva veetsin rõdul lamamistoolis. Käisin veel 3 tunnisel jalutuskäigul ning võtsin ennast kätte ning käisin esimest korda aastal 2011 jooksmas! No super! Lühkarid jalga, Ipod kõrva, mõnus metsatee ning silmapiiril mägede taha loojuv päike. Seda ettevõtmist kordasin ka nädalasees pärast kooli ja loodan, et see muutub nüüd igapäevaseks. Peaks ju veidi ennast käsile võtma, suvi läheneb ju nii kiiresti;)

Koolis toimus see nädal le Bac Blanc ehk emakeeli proovieksami nädal. Oi jeebus, jeebus küll. Kuna ma juuni kuus lõpueksamitest osa ei võta, siis ma nagu arvasin, et ma ei pea proovieksameid tegema. Aga siis esmaspäevasel päeval, 2 tundi enne matemaatika eksamit sain teada, et proovieksami hiinded mõjutavad semestri hinnet, niiet ka mina pean nendest osa võtma. Armas ju:) Nagu ma oleks siis terve nädalavahetus korralikult tuupinud. No muidugi ei. Paras paanika valdas mind esmaspäeval. Aga tegelikult, matemaatika eksam oli käkitegu. 1,5 tunnine testikene, lahendasin kõik ära ja polnud mingit probleemi. See prantslaste matemaatika...nijah...ei kommenteeri. Järgmistel päevadel toimus veel 2,5 tunnine inglise keele eksam, 4 tunnine ajaloo/geograafia eksam, 4 tunnine prantsuse keele eksam ning 3 tunnine hispaania keele eksam(millest mina õnneks pääsesin, kuna ma ju ei õpi seda keelt – istusin need 3 tundi üksinda mingis klassis, kuulasin Ipodi ja lugesin raamatut.) Ühesõnaga nädal oli päris, päris pingeline...

...Aga seda pingelisust tasakaalustas võrratu kevadilm! Istusime iga vahetund pusade väel õues lõõskava päikese käes. Üks päev pikal 1,5 tunnisel vahetunnil otustasid nüüd 2 paralleelklassi poissi eesti keele tunde mult võtma hakata. Ma pidin naeru tõttu peaaegu kivimüüri pealt alla kukkuma, kus ma istusin ja eks ma oleksin siis ka luumurdudega haiglas lõpetanud. Aga no nii naljakas oli vaadata nende nöoilmeid, kui nad üritasid hääldada sõnu nagu näiteks: õun, külm õhk, päike, minu nimi on jne. Nad kohe üldse ei oska r-i põristada, h-hääldada ning kõiki täpitähted õ,ä,ö,ü on nende jaoks kui hiinakeel. Nende nägu tõmbub nii krimpsu seda tehes. Siis nad küsisid, mis on kõige raskem sõna eesti keeles. No paraja pähkli andsid mulle. Lõpuks vastasin „pagaripiparkook“. Hahahaha, nad ei saanudki selle hääldamisega hakkama. No nalja sai:D Ka järgmistel päevadel otsisid mind koolis üles ning küsisid näiteks „kuidas öelda näiteks ole vait eesti keeles?“ No ma siis vastasin neile ning seejärel käisid nad terve päeva koolis ringi hüüdes igale vastutulijale ole vait! Haha, kuidas ma naersin. Uhkustavad nüüd kõigile, et oskavad eesti keelt rääkida:D

Tänu eksamitele saime iga päev tavapäraselt 2 tundi varem koolist väljuda. Noja kuna bussini oli aega, siis veetsime selle aja oma lemmiksõbrantsidega linnas, ühel kitsal pisikesel tänavakesel, millest on välja kujunenud meie põhi chillimis koht. No nende tüdrukutega veetsin ma küll kvaliteetaega. Kuulasime koos minu Ipodist eesti keelset muusikat ning ma üritasin neile prantsuse keelde laulusõnu tõlkida. Appi, kui naljakas see oli! Tõlkida neile Ursula laulusõnu:D „Kas sa tahad olla minu tüdruk, oled väga ilus tüdruk, kuigi sul on karvased käes...“ siis HU? „Poisid käed, kus on käed, kus on käed – teki peal – kui tüdrukud tantsivad...“ noja põhilauluks kujunes Leslie Da Bass – Kassatšekk, kuna seda refrääni suutsid nad kaasa laulda: „Tšekk tšekk tšekk kassa kassa tšekk tšekk kassa tšekk tšekk tšekk kassa kassa tšekk....“ Pärast laulsime veel väga kõva häälega ja viisi poolest väga mööda igasuguseid prantsuse laule ja räppe – Christophe Mae’d ja Sopranot, niiet tulemuseks ümbruses töötavad inimesed hakkasid akendele kopsima ning koeraga mööda jalutav vanatädi kommenteeris: „Tantsida te küll võite, aga palun, PALUN ärge laulge...“:D Hahahaha! Hiljem avastasin oma koti sügavustest fotoka ning tegime päris mahuka pildiseeria. Pärast surime naeru kätte neid piltidel olevaid näoilmeid vaadates. Ma lihtsalt naersin südamest ning samal ajal nutsin. See on see minu tõeline naer!:D kes mind tunnevad, teavad – naeran ja nutan. Kõht oli krampis ning pärast oli ripsmetušš laiali. No ma pole siinveedetud 5 kuu jooksul veel niimoodi naernud. See oli midagi unustamatut! Pärast bussiga koju sõites kuulasin naabriga tema Ipodi ning vaatasin seda tärkavat prantsuse mägist loodust ning suu oli lihtsalt nii kõrvuni, kui veel olla saab ning ei suutnud kohe üldse normaalse näoga olla. Naaber küsis, et mis muga lahti on? Ma ei osanud midagi targemat vastata, kui et ma olen lihtsalt üks õnnelik tüdruk Prantsusmaal...

„Happy girls are the prettiest girls“ – Audrey Hepburn

Nii tõsi:)
Bisoux teile! :)

KEVAD!

Pange silmad kinni ja kujutage ette: õues on soe, väga soe +20C, taevas pole pilveraasugi, täiesti helesinine, päike naeratab eredalt, paneb sind silmi kissitama... Vot selline see ilm siin Prantsusmaal hetkel on. Olen terve viimase jaanuari kuu kirunud, et palun talv - mine ära, ma tahan kevadet, ma tahan suve, ma tahan käia koolis ilma jopeta, pärast kodus päikest võtta jne. jne. No mu soovike hakkab vaikselt ilmet võtma ning see teeb tuju hääks. Tänasel laupäevasel päeval, sättisin ennast kohe pärast lõunasööki õue mõnusale jalutuskäigule. Dressipüksid jalga, XL pusa selga, tagi selle peale ning IPod minu lemmikutega kõrva. Juba pärast 10ndat minutit tundsin ebameeldivat palavust, tõmbasin tagi seljast ja käärisin pusavarrukad üles. Nii oli juba parem:) Ilm on tõesti super soe ning kevad on igatmoodi kohale jõudnud. Loodan, et ta nüüd otsustab jääda ning teeks ka järgnevad koolipäevad ainult poisitiivsemaks. Minu tuju on ta küll väga hääks teinud.
Mis muidu? Aa, hea uudis on see, et üks tark onu käis meil kodus, tegi Interneti LiveBoxis veidi mustkunsti ja tänu sellel saan ma nüüd oma läpakaga ja IPodiga netimaailmas surfata. Ei pea enam igakord ennast kontorituppa sättima ja pika kaablijuhtme läpakaga ühendama. Saan istuda suures toas teleka ees ning isegi rõdul ilma juhtmepundardeta lebotada. Praegu istungi õues mu väike läpakas süles ning lasen soojal päiksel oma nägu toonitada. Peagi saab siinsamas pikutada bikiinide väel ning päevitada- jah, päevitada. Siis saab rahulikult suve algul pruunina Eestimaale tagasi tulla:)
Muide eelnev koolinädal möödus vägagi meeldivalt. Iga nädalaga saan aina lähedasemaks sealsete sõpradega ja mul on imlised 3 klassiõde. Neljakesti me ju klassi moodustamegi. Kirjanduseklass. Les Quatrielles:P
Tänane laupäevaõhtu on ka ilusti juba planeeritud. Nimelt St-Affrique linnas on Commerci kohvikus väike vene teemaline õhtu. Kohal on DJ ja palju sõpru. Läheme naabriga kohale, keerutame jalga ning niisama veedame meeldivat aega sõprade keskel.
25. veebruaril hakkab juba kahe nädala pikkune vaheaeg, millest teise nädala veedame vahetusperega Prantsuse Alpides. Nii, et nädalakese veedan veel talvemaailmas lume ja vatipükstega. Muidu ikka tahan suve, suve ,suve!
Ja muidugi, sain oma lahkumiskuupäeva teada. Nimelt 23.juuniks pean siit Prantsusmaalt olema läinud. Aga kuna 23. juuni on ju Eestis Jaanipäev (Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, tantsuplatsiks tallatakse hein....:D)ja no tahaks see päev juba omadega Hiiumaal olla pere keskel ja oma lemmikpaigas siin maailmas - Paope rannas päikeseloojangu ajal, siis arvan, et ma lahkun siit veidi veidi varem. Eks veel vaatab ja sätib seda kuupäeva. Muidu 5 kuukest veel jäänud:) Võtan sellest veel viimast ning naudn, naudin! Kõik on ikka hästi ning ootan aina soojemaid ilmasid. Päike - ma armastan sind!

(Panen siia üles mõned pildid prantslaste pannkoogi õhtusöögist ehk Crepiõhtust. No see on gurmaanidele! Kõigepealt soolane ring soolaste täidistega - juustuviilud, singiviilud, erinevad soojad kastmed, parmesaan jne. ja siis PARIM osa - magusaring magusate täidistega - nutella, vahukoor, erinevad moosid, vahtrasiirup jne. Visake pilt peale ja laske suul vett joosta:P)

(See viimane pilt:D Kuna neil ju ühekordsed laudlinad, siis sodime neid vildikatega pärast söömist. Ma õppisin prantsusekeelseid sõnu niimoodi...)

Olge tublid ja päikesepaistelised!
Bisoux! :)