100 km de Milleu

25.september, 100 km maraton algusega Milleu linnast, ühes mägisemas piirkonnas Prantsusmaal Kesk-Püreneedes, 1600 hulljulget jooksat ja umbes sama palju rattureid. Kuna mu vahetuspere on olnud iga aasta seal ilusti esindatud, otsustasin ka ennast siis sinna kohale ajada. Eesmärgiks 40 km rattaga nagu teisedki lapsed. Ilm oli hommikuk kell 10.00 tohutult külm, jope oli isegi seljas ning unepoiss istus veel silmas. Kütsime oma vahetusvennaga juba stardist hoo sisse, et sooja saada ning kõik oli päris tore kuni tõusuni. Selline kerge 40 kraadine tõus. Aga pärast tugevat pingutust sai vastutasuks rattaga mäest alla liuelda. See oli hää. Silme ees ilutses Prantsusmaa loodus. See on täiesti uskumatu! Mina muidugi vahtisin koguaeg enda ümber iga mäge, looma, küla ning see tekitas raskusi teistele mitte otsa sõita. Päeva peale tuli isegi päike välja ning oh, siis oli liiga palav jälle. Joped visati seljast ning higi alustas oma tööd.

No ja muidugi! Ega siis prantslased ilma toiduta ei saa. Kuidas siis muidu. Iga 5 -10 km järel oli uhke Rootsi lauda meenutav 100 meetrine söögipunkt. Lauad olid kaetud erinevate jookidega, mahlad, veed, gaasiga ilma, koka, energiajoogid, tee, kohv jne. Sööki oli metsikult: võileivad, saiad pasteediga, pirukad, värsked puuviljad, kuivatatud puuviljad(Emme rosinad!!!:D) , šokolaad, marmelaad, juustud jnejne. Kokkuvõttes sõid lõpuks ikkagi rohkem kui ära jõudsid kulutada.:D

6 tundi möödas, 40 km sai ilusti täis ning MA POLNUD VÄSINUD! Võtsin endale eesmärgiks 100 km täis vändata. 60 km veel. Pereisa ning lapsed läksid koju, neil kõigil kintsud juba valutasid. Ka mul andis tagumik juba tunda, aga mõtlesin, et eesmärk on seda väärt. See teine pool, see oli 50 korda raskem kui esimesed 40 km. Esiteks ma olin üksi, (isegi ilma muusikata, mu mobiili aku ei pea ju üle 4 tunni vastu, kui ma muusikat kuulan!) mu mobiiliaku oli tühi niiet ma suutsin oma perele juba muret tekitada, et ma olen ära kadunud siia mägedesse. Aga see selleks, esimesed väsimusmõtted ilmusid, kui mu silmeette kerkis mägi, mille tippu ma isegi ei näinud. Näha oli ainult sipelgaid meenutavad inimesed, kes liikusid aina kõrgemale ja kõrgemale. Tegemist oli 5 km tõusuga. Päris hää ju (Y) Loomulikult tulin ma ratta pealt maha ning kõndisin sellega käe kõrval nii umbes tunnikese üles. Mu sääremarjad! :S Aga AGA pärast seda oli mõnus pikk liuglemine teiselt poolt mäest alla.:) Tegemist on Milleu linnas asuva sillaga, mis on kõrgem kui Eiffeli torn...

Ühes järjekordses õgimispunktis, kus pakuti jooki, palusin ma vett(ma ütlesin ainult ühe sõna „ L’eau“ ning too sai sellest kohe aru, et ma pole prantslane!?) tädi kommenteeris kohe :“Oo, kellegi on siin aktsent, kust pärit olete siis?“ Rääkisin talle siis kõik ära, et tulen Eestist ning olen siin vahetusõpilane üheks aastaks. Tädi kiitis mind ning soovis mulle suurelt edu ning see andis mulle ainult indu juurde. Kütsin siis edasi. Mäest üles, mäest alla...Päike läks ära ning mul hakkas NII külm. Isegi jopega oli külm. Haigeks jäämise mõtted jooksid juba peast läbi ning mu tagumik – AIIIII! See tegi niii suurt valu. Möödunud oli ju siiski 11 tundi ratta seljas. Lõpuksjõudis maratoni rada minu kodulinna Saint-Affrique. Olin läbinud 70 km ning õues kiskus pimedaks.(Aga ega see siis jooksaid ei takista, neil on spetsiaalsed taskulambid peas ning neoonkollased helkurvestid) Nina oli vesine, tagumik ei võimaldanud enam istuda ning mu silme ees kõrgus järjekordne mäkketõus. Olgu, suure kahetsustundega lõpetasin ma oma maratoni sellel hetkel ning mu pereisa oli ka juhuslikult seal linnas autoga kohale ilmunud ning ega teist korda ma enam mõtlema ei pidanud. Minu maraton lõppes 70 km pealt, möödunud oli täpselt 12 tundi ratta seljas. Koju jõudes kaanisin ruttu ühe Coldrexi sisse(parem karta kui kahetseda) ning vajusin voodis unne silmapilgutamata.

Aga siiski! 70 km on ju midagi uskumatut! Ma olen uhke enda üle. Ning juba käis mõte peast läbi tulla järgmine aastagi ning seekord siis läbida 100 km! Väiksed treeningud aasta jooksul ning küll ma hakkama saan. Näeksin siis ju oma vahetusperegi taaskordJ ....