Aga eile õhtul käisin ma kinos. Selle nädala filmiks oli lõpuks ekraanile jõudnud üks korralik Ameerika film „Date Limit“. No nalja sai ikka ja ma ise ka imestasin pärast filmi, et ma sain kõigest aru. Prantslastel on ju kõik filmid kinodes dubleeritud prantsuse keelde. Eilseks kinoseltskonnaks oli mu naabripoiss, tema klassiõde ja tema üks parimaid sõpru, kes oli veel eelmine aasta minu kooli õpilane, aga see aasta juba Montpellieri ülikooli õpilane. Väga elav seltskond oli ning pärast filmi istusime paar tundi veel linna parimas kohvikus.
Ah jaa, ma tahtsin mainida, et esiteks meil hakkab 3 nädala pärast juba 2 nädala pikkune vaheaeg. 18.veebruar on siis viimane koolipäev. Ning 23.veebruaril korraldab kool kõikidele õpilastele suusapäeva. Aga ega meie siin Kesk-Püreneedes sirged maad ei nühi eiei. Meie läheme ikka mägedesse mäesuustamist tegema. No super! Mu lemmiksõbrad koolist on kõik juba ennast kirja pannud ning mu kõhutunne ütleb, et see päev saab imeline olema. Kell 6 hommikul on start, 3 tundi bussisõitu, siis terve päev suuskamist, vahepeal lõunapiknik ning õhtul kell 7 jälle tagasisõitu 3 tundi. NING selle vaheaja lõpus ehk siis märtsi alguses, läheme mu vahetusperega lausa 5ks päevaks Prantsuse Alpidesse suusatama. No see on ju perfektne. Ma nüüd ootan oma pakki Eestist vatipükstega...:D
Kell on vahepeal 2 päeval saanud ning ma valmistasin endale juba lõunasöögi:D Soojendasin endale sügavkülmast võetud Creppe erinevate sisudega. No need on jumalikud ja neid leidub alati külmkapist. Magustoiduks võtsin jäätist, mille jaoks on spetsiaalne külmkapp keldris ning mida on nii umbes 15 erinevat sorti. :P tegelikult nagu peaks toiduga piiri panema, aga see on võimatu! Eile reedesel päeval oli koolis ka suuuuurepärane lõunaeine. Friikartulid, grillvorstid, jogurt, jäätis, šokolaadikreem, šokolaadiglasuuriga vahvlid ning loomulikult palju saia määrdejuustudega. Ma tõesti loodan, et selle aasta jooksul siin Prantsusmaal saan kõik oma isud ära rahuldatud ja eks siis Eestis saab niiöelda puhtalt lehelt alustada:D Ma tõesti loodan...
Koolis veedan endiselt kvaliteetaega ja iga nädalaga muutub see aina paremaks. Ma olen tõsiselt rahul sealsete sõpradega. See nädal olid ilmad mõnusalt soojad, istusime pikal 1,5 tunnisel söögivahetunnil õues päikese käes ning isegi joped lendasid seljast. See on nii naljakas, kuidas prantslased uurivad a la kas teil seal Eestis McDonaldseid ja H&M ka on ja mis muusikat teie seal kuulate? :D Kui külm teil seal on ja mitu kraadi suvel? Kuidas te nii hästi inglise keelt räägite ja kuidas teie seal pidutsete? Eks ma siis jutustan neile pikalt Eestimaast. Ja siis nad tahavad muidugi kuulda eesti keelt: „Ütle midagi eesti keeles?“ See teeb neile nalja. Mu nelja-liikmelises klassis oskavad sõbrad juba eesti keeles nii mõndagi öelda nagu näiteks tere, ma armastan sind jne. Ja siis nad tahtsid sellist asja teada nagu „Degage“ – tõmba lesta:D Nende aktsent on nii naljakas ja ma olen alati kõhukrampides kui nad hüüavad „tõmba lesta“ õ-tähte nad muidugi hääldada ei suuda ning see kõlab eriti naljakalt. Nad on mind väga omaks võtnud, söögivahetundidel kutsuvad mind enda lauda, nädalavahetustel pidudele, pärast tunde kohvikutesse, kuna bussi vaja ju tund aega oodata. Ka hinded on paremaks muutunud. Inglise keeles sain 18/20 ning matemaatikas 14/20. Ilusti paranenud võrreldes eelmise veerandiga. Kõik on väga hää ning ei kurda üldse:)
Ma üks õhtu pärast kooli lebotasin voodis ning jäin sügavasse mõttesse ning jõudsin arusaamisele, et ma olen nii ära harjunud selle prantsuse keelega. Nüüd tundub juba imelik kuulda eesti keelt. Ma ei pea enam ajusid ragistama, kui keegi muga räägib, ma saan lihtsalt niisama aru millest jutt käib. Ma oleksin nagu oma aju prantsuse keelsele lainele üle kandnud:D Ma olen see veerand hakanud koolis vabadel tundidel sõnaraamatut lugema ja sõnu pähe õppima. Kui te vaid näeksite mu sõnaraamatut. Seda ei anna isegi enam kapsaga võrrelda. Varstion tema elupäevad loetud ka:D
Aga kell on juba kolmveerand 3 saanud ning õues sajab lörtsi!!!! Nagu mis mõttes? Ilmad on jälle külmemaks läinud, mis ei rõõmusta üldse. Ma nii tahan suve juba. Pereisa astus just uksest sisse ning ütles, et tänaseks õhtuks lubati lund. No palun EI! Ja juba läheb ta jälle ära, öeldes mulle, et vaata siis õhtusöögiks, mida su hing vaid ihaldab ning näeme homme. No problemo!:D Telekast jookseb juba täpselt viies Simpsonite multikas. Ma saan kõigest aru ja naeran südamest üksinda! Yeah!:D
Aga mul polegi rohkem millestki lobiseda. Jaanuari kuu saab juba 3 päeva pärast läbi ning suvi jõuab jälle lähemale. Aeg lendab niiiiiiii kiiresti. Eriti koolinädalad. Pole kordagi sellist mõtetki (haha, ausalt 5 minutit mõtlesin praegu kas mõttetki või mõtetki:S eesti keel kaob!), aga mul pole kordagi olnud sellist mõtet, et koolinädal veniks kuidagi. On esmaspäeva hommik ning järgmine hetk juba reedene kontrolltöö. Mäletan, et Eestis oli juba teisipäeva hommikuks koolist isu nii täis ning piin mõelda, et 3 päeva veel nädalavahetuseni aega. Vot! Aga ma nüüd lõpetan. Tervelt 2 tundi ja 3 minutit kribasin oma blogipostitust. See on ikka päris korralik ettevõtmine minu jaoks. Ikka üritan hoida ilusti kursis teid seal Eestimaal:)
Ellie Goulding – Home
Lauluke, mida kuuldes ma mõtlen alati oma Eesti kodust:) „This will always be my home...“
Olge ikka rõõmsameelsed ning nautige elu!
Bisoux teile!
Väike kohvik pärast kooli. Kaks rõõmsat klassiõekest.
No comments:
Post a Comment