Inimesed, kevad tuleb!

Tervitused! Pole ma midagi kadunud, täitsa elus olen. Vabandused, et lausa 17 päeva pole miskit kribanud, aga no NII kiire on vahepeal olnud. Kool on täies hoos ja midagi suurt erilist pole vahepeal toimunud. Rutiinne koolielu. (Ja no need soojenevad ilmad ja soe päikesepaiste - kevad naeratab juba!) Aga see nädalavahetus 22. ja 23. jaanuar sõitsime perega Albisse, kus elavad nende tuttavad. Nimelt üks pere, kelle juures elab üks Uus-Meremaalt pärit tüdruk. Saime üliheadeks sõpradeks ning meil oli omavahel nii paljust rääkida. Loomulikult rääkisime inglise keeles, niiet ma sain oma keeleoskust taaskord parandada ja meelde tuletada (!!!) Täiesti õudne, kuidas kõik oli ära ununenud. Sellest hetkest, kui mu kallis Kanada Amanda ära sõitis kodumaale, pole ma tervelt 2 kuud kellegagi inglise keelt pruukinud ja no kui te vaid ette kujutaksite seda raskust teha väike plõks oma mõttemaailmas ja minna teise keele lainele üle. :D see oli nii naljakas. Esimesed tunnid rääkisin küll prantsuse-inglise keelt segamini, aga no õhtuks oli asi juba paranenud ja ei pidanud enam pingutama. Inglise keel tuli nagu kuskilt kosmosest ilma ajurakke pingutamata. Esimese päeva ehk siis laupäevase päeva, veetsime šopinguid tehes Albi nimelises linnas. Praegusel hetkel on täies hoos allahindlused. Kõik jõuluaegne kaup müüakse kuni -70% odavamalt maha ja rahvamass on meeletu! (Ja jõudis taaskord kohale, KUI VÄGA ma seda linnaelu igatsen!) Õhtul, läksid suured inimesed restorani sööma ja jätsid meid lapsed üksi koju(mina koos oma venna ja õega ning Uus-Meremaa tüdruk koos kahe õega-kokku 6 last). Masendav oli see, et kui nemad restoranis hääd ja paremat nautisid, jätsid nad meile õhtusöögiks kapsast närida. :/ Nägudest oli näha, et pettumus oli suur. Aga me ju targad lapsed otsisime sahvrist 3 purki hanemaksa pasteeti üles ja 2 pikka saia. Tegime uunis soojaks ning VOILA! Pasteedisaiad viisid keele alla! Magustoiduks oli Uus-Meremaa tüdruk valmistanud šokolaadikreemi. Imemaitsev! Õhtusöögi veetsime teleka ees, kus samal ajal jooksis otseülekandena Prantsuse NRJ Muusikaauhindade jagamine 2011. No super õhtu oli. Järgmine päev me läksime kõik koos väiksele jalutuskäigule, nagu mu pereema mainis. Khõm-khõm. Väike oli see tõesti...täpselt 2 ja pool tundi ning reaalse Himaalaja mäe tippu ronimine. Selline tunne oli küll, et nüüd sai aastaks ajaks ette sport ära tehtud. Ma seal mainis kõigile, et no meil Eestis on kõige kõrgem mägi umbes 300 meetrit. :D Aga seltskond oli super, nalja sai visatud ning täiesti absurdseid pilte tehtud. Ja muidugi piknik! Pasteedisaiad, puuviljad, salaami, küpsised, krõpsud. Vot selline nädalavahetus oli. Kahjuks, see Uus-Meremaa tüdruk (nimi on tal Sophie muideks) sõidab kodumaale tagasi juba järgneval kolmapäeval, niiet ma ei näegi teda enam mitte kunagi:( Kurb küll, saime nii hästi läbi. Aga no mis teha. Vähemalt jäävad mulle suurepärased mälestused!





Ma lähen nüüd pizzat sööma. Õhtusöök teleka ees:P
Yum-yum...
Bisoux! :)