25.veebruar, viimane koolipäev, ma tõttan hüpleval sammul kooli poole magamiskott käe vangus ning hambahari koolikottis. Jep, öösel ma oma voodis ei maganud:D Nimelt üks klassiõde kutsus enda poole, et veeta meeleolukas vaheajaalgus. Nagu reedestel päevadel kombeks on, toimus ka sellel reedel suur kontrolltöö. Selle nädala testikeseks oli inglise keel - no problemo:D Tuju kõrgustes tänu kordaläinud tööst, läksime pärast tunde Camaresi nimelise küla poole suunduva bussi peale. Pool tundi loksusime bussis, mina nautisin mägesid ning tegin väikse telefonikõne emmele eestisse. Lihtsalt hea tuju käskis talle helistada:D Klassiõe juures olid veel 3 paralleelklassi poissi ning klassiõe õde. 3 poissi, 3 tüdrukut. Tagasihoidlik seltskond, aga no omavaheline klapp oli imeline ning suutsin taaskord selle õhtu jooksul pisarateni naerda. Valmistasime kõik koos isegi uhke õhtusöögi. Tegime Raklette, see on selline masinavärgendus keset lauda nagu väike grill, kus peal sulatad juustu ning pärast sööd seda kuuma, venivat juustu kartulite, vorstide ja singiviiludega. Mega hää!
Järgmisel laupäevasel päeval valmistas mu vahetuspere siga! Pereisa oli reaalselt ostnud terve sea noja siis koos külalistega lõikasid nad selle vaesekese tükkideks ning valmistasid temast pasteete, vorste, liha jne. Vot seda etendust ma ei tahtnud väga pealt vaadata. Mul oli sellest üle maja levinud võrrratust aroomist juba suht halb olla. Aga õhtul sättisin ennast jälle ilusti ilusaks ning koos naabripoisi ning tema parima sõbraga võtsime suuna taaskord Camaresi küla poole, kus toimus suur vaheaja algus pidu. Traditsiooniline külapidu koos bändi ning umbes 100 inimesega. Kõik mu parimad sõbrad olid kohal ning möödus teine väga meeleolukas õhtupoolik. Ainult üks väike vahejuhtum tegi mu tuju veidi kurvaks, aga selle jätame siia paika. :) Elu on lihtsalt selline. Tuleb leppida sellega... Vaheaeg sai igatahes alustatud suurelt ja uhkelt!
Aga ühest meeldejäävamast päevast, teisipäevast.Nimelt mu naabri parim sõber, poiss nimega Laurent kutsus mind Montpellieri. Ta oli eelmine aasta minu kooli lõpetaja ning sellest õppeaastast Montpellieri üliõpilane. 1,5 tunnise autosõidu jooksul leidsin väga hea klapi temaga. Mõndade inimestega on lihtsalt kuidagi lihtsam rääkida ning tunnen ennast vabamalt. Tema on kahtlemata üks nendest. Linna jõudes, parkisime ta auto ära ning läksime trammi peale. Paar peatust tšakk-tšakk ning jõudsime McDonaldsisse! UUU, Montpellieri McDonalds! Iseteenindus automaadid! Lükad oma pangakaardi sisse, valid eine suuruse, eine, millised kartulid, hamburgerite arvu, oma McFlurry 12 valikust (otsustusvõimetu) jne. ning valikud tehtud lähed saadud tšeki alusel oma sööki kätte saama. Istusime õues päikese käes..mmm..metsikult soe oli. Täiesti suve tunne oli ausaltöeldes:D Edasi läksime Prantsusmaa suurimasse välikaubanduskeskusesse Odysseumi. See oli nii võimas. Ma peaees otse H&M'i. Kuna mul oli vajadus miljoni uue asja järgi. Eriti kriisiolukord oli teksapükste ja jalanõudega. Aga kuna ma olin koos poisiga, siis ma väga ei piinanud teda:) teate küll, mehed ja poed. Ei ole väga hea kooslus. EI veetnud aega proovikabiinides, vaid ostsin ainult uued jalanõud, koti ja ehteid. Ja haha, ma pole kunagi poisiga poodides käinud ja see oli nii naljakas kuulda poisi arvamust:D tõesti väga viis. Teine kordki.
Väike, väike osa sellest välikaubanduskeskusest...
Oo, ja siis mul oli janu. Läksime toidupoodi. AUSALT, sama suur kui panna 2 Rocca Al Mare Prismat kokku. Ja mis ma sealt valisin?:D 40 sendise Coca Cola purgi. Mõtlesin, et tõesti on niru sellise asjaga kassasse minna. Aga voila! Poes olid sellisteks ostudeks taaskord iseteenindusautomaadid. Ise lööd oma ostu läbi ja lükad sendid masinasse. Ma olin eriti vaimustuses sellest:D Paar tundi tõmblesime veel poodides ringi erinevaid hilpe kritiseerides ning siis sõitsime trammiga Laurent'i ülikooli, mis kannab nime l'Université Montpellier 1 - Faculté AES. Pikk nimi, aga kõik kutsuvad seda Fac'iks. Haha:D (Where you are? - I'm in Fac - What a fuck is that?) Tõesti ilusamat nime ei saa ülikoolile enam panna. Aga Laurent tutvustas mulle seda ülikooli ning tema, kui selle ametlik õpilane, tegi mulle isegi ekskursiooni kooli sisemuses. Nii lahe oli:D Mul on tõesti väike unistus tulla Prantsusmaale oma ülikooli aastaid veetma, aga no sinna on veel niiiiiii palju aega. Vaatab, mis elu toob:)
Montpellieri ülikool Fac ühest küljest...
Pärast seda ekskursiooni liikusime ülikooli kõrval olevasse suurte kortermajja, kus nimelt asus Laurent'i üliõpilase korter:D lubage naerda. Sama suur, kui Rootsi laeva kajut, välisuksest sisse astudes oled kohe ninapidi kraanikausis ning peale voodi ning kirjutuslaua sinna rohkem midagi ei mahtunudki:D Aga korter oli muidu väga maitsekas ning suurest aknast avanes ilus palmipuude vaade. Uurisin, et palju sellise ruumi eest maksma peab. Uskuge või mitte: 380 eurot kuus!!!! Montpellier pidavatki olema üks kallimaid linnu, kus ülikoolis käia. Vot. Päeva lõpetasime väikse mere äärse külastusega ning rand kubises roosadest flamingodest. See oli imeline. Tipptunnil linnast väljuda üritades sõitsime mööda ööklubide tänavat. Täiesti lõpp, kui palju neid oli. Aasta otsa võid iga õhtu uues klubis veeta. Tegime diili, et kevade poole, tuleme külastame mõnda neist. Vot tak:) Igatahes päev oli otsast otsani õnnestunud. Super rahule jäin. Ja linnaelu! Ma igatsen sind nii nii nii väga!
Kolmapäev. Vahetusperega võtsime suuna lääne poole järgmisesse linna - Toulousi! See kord põhjalik šopingutuur. Leidsin kõik vajalikud asjad alustades teksapükstest lõpetades juukseklambritega. Õhtu sööki nautisime Subways. Ooo, need võileivad viivad keele alla:P ning õhtu lõpetasime käsipalli matchi vaadates. See ei pakkunud mitte mingit pinget mulle ausaltöeldes:/ Aga noh, elasin üle. Pole üldse minu värk see käsipall. Ma St Affrique parim naistennisist ikka:D haha. See vaheaeg jälle võistlused ning neljapäeval oli üks kohtumine. Võitsin tuimalt 6:1 6:0. Andsin vastasele rõõmuks ühe punkti:)
Aga laupäeva veetsin taaskord Montpellieris:D Armastan seda linna. See kord käisime seal siis vahetusperega. Kohale jõudes tegime kohe lõunapikniku rannas! Ütlen ausalt, et väga imelik on elada rannast nii kaugel. Tegi hääd kuulda merevulinat ja tunda liiva krudisemas talla all. Ja uskuge või mitte! Oli 5.märts ning me olime paljajalu rannas ning ma käisin põlvini vees! :D sellist asja Eestis kunagi ei teeks. Vahemeri mmm.....See oli ülim!
Edasi liikusime uisutama. Arvate, et siis prantslased uisutasid seal Montpellieris nagu meie Harjumäel rahulik ringiratast uisutamine, kaugusest kõlab vaikselt mingit muusikat. Eieieieii!:D See oli hoopis midagi sellist, mida ma pole kunagi näinud. Esiteks, polnud mingit ringikujulist liuvälja. Olid reaalsed rajad! Tunnelid, mäed ja mis kõige lahedam! Oli tantsuplats, DJ, vali tümpüsuga muusika, lasti tossu ning diskovalgustused. Reaalne klubi! Uisuklubi! See oli nii lahe:D Oleksin heameelega sinna tantsuplatsile tantsima läinud, aga no üksi oli veits imelik minna sinna näppu viskama ja Like A G6 kõva häälega kaasa karjuma. DJ lasi viimase aja kõige kuulsamaid hitte ja nende remixe ning ausaltöeldes rahvas oligi seal ainult noored. Nagu meil eestis on Viruchillarid , siis seal olid kõik tüdrukud ja poisid oma parimad riided selga pannud, uhke domineeriva meigi pähe määrinud ning eks seal kõva sebimine käis. Kes uisutada ei osanud, olid ennast ikkagi sinna kohale vedanud ning seisid seal seina ääres ja olid lihtsad ilusad. Aga no ülipalju oli mega professionaalseid uisutajaid. Sõitsid seal selgees ning manööverdasid inimeste vahel tuulekiirusel. Oleksin 3 korda äärepealt ümber käinud ning ISEGI nägin pealt selle 2 tunnikese jooksul, kuidas üks tüdruk murdis oma käeluu ning viidi kiirabiga ära. nojahhh....
Uisukeskus nimega Vegapolys
Laupäeva õhtul:)Vot väga sisukas vaheaja nädal on olnud. Otsast otsani rahul ning nüüd kohe homme ära kaugele 5 tunnise autosõidu kaugusele Prantsuse Alpidesse. Kooli jaoks ka vaja läbi lugeda 3 raamatut. Usinalt käsil, üks juba peaaegu läbi.
Eks järgmine nädal siis teen oma suusareisist uue sissekande:)
Olge tublid! Bisoux!
No comments:
Post a Comment