Igastahes, laupäeva hommikul oli siis minek. Päike säras, suve lõhn oli õues ja nii mõnus oli üksi reisida, vaadata bussiaknast mööduvaid mägesid ja kuulata hääd muusikat Ipodist. Buss->rong->buss. Pärast esimest bussi oli mul 1,5 h Montpellieris aega rongini. Sõin lõunasöögi mcdonaldsis ning ülejäänud aja lebotasin kohalikus pargis rohelise muru peal päikest võttes. Rongiga sõidetud oli mul ainult 15 minutit aega leida buss üles. Noja mis te arvate, et ma leidsin? Oo ei:S Jäingi bussist maha. Üli paanikas olin. Aga no prantsuse keel suus, lõpuks sain teada, et see buss käib iga 15 minuti tagant. Huhh, see läks hästi. Jõudsin lõpuks lõpp-punkti ehk meie kõigi kohtumispaika. No seda emotsiooni ei ole võimalik kirjeldada, näha kõiki sõpru üle 7 kuu!!! Kuidas kõik olid kosunud ja muutunud. Ja kõik rääkisid prantsuse keelt! Me lihtsalt kiljusime, kargasime, nutsime. See oli midagi unustamatut. Ja no nägin ilusti ära, et ma pole ainuke vahetusõpilane hea toidu peal :D Rongijaamast sõitsime 3 tundi bussiga oma hotelli. Aga see aeg lendas silmapilgutamata, kuna nii palju oli rääääääkida. Meie majutuspaik oli väga armas. Koha nimi oli Cap d’Ail. Suur territoorium mäe nõlvakul koos kämpingute, söökla, diskosaali, korvpalli-jalgpalliväljaku ja ping pongiga. Igaltpoolt avanes vaade vahemerele. Olin ühes toas koos 2 soomlase, 1 taanlase ja 1 jaapanlasega. Taaskord avastasime soomlastega eesti ja soome keele sarnasusi. :D Mina puhun suomi, mina olen lihava ja auriko paista... Aga mu põhigrupiks kujunes välja ameeriklased. Kanadast ja ühendriikidest. Rääkisime prantsuse-inglise keelt pudipadi segamini. Ausalt, enam ei pane üldse tähele, mis keeles räägid:D Ja nendega sai niiiiiiiiiiii nalja. Istusime kella 3ni iga öö üleval. Kohal olid veel vahetusõpilased Austraaliast (ülistiilsed tüdrukud otse Sydney’st) Taist, Kolumbiast ja Mehhikost. Nimetasin juba kohtade nimed ära, kus me ära jõudsime käia. Ülihea oli see, et igapäev hoiti meid ainult 1 või 2 tunnikest koos ekskursioonide jaoks ning pärast seda oli kurguauguni vaba aega šopinguteks, söömiseks ja rannas peesitamiseks/ujumiseks.(viimane päev Cannes 7 h vaba aega:D) Jah me reaalselt võtsimegi bikiinides päikest ja ujusime! Rannahooaeg oli igatahes täies hoos, sest inimesi oli nii et tapab. Ja ma pole kunagi nii sinist vett näinud nagu Canne rannas mööda Inglaste promenaadi! Külastasime Monaco kuningalossi, ühte parfümeeria tööstus ( avastasin, et mu issi on juba neid hiiglakalleid parfüüme koju vedanud:D) klaasipuhumis tehast ja niisama ilusaid vaateid. Need loodusvaated olid tõesti kirjeldamatud. Võin ausalt öelda, et ma pole ilusamas kohas käinud. Kui mul oleks võimalus, ma pakiks kohe kohvrid kokku ning koliks sinna elama. Ja need majad mäenõlvakutel, üks uhkem kui teine...nägime ka näiteks Walt Disney ja Bono maja...Toidukoha pealt, et me lihtsalt nautisime 100ga kõike! Arutasime just, et milleks põdeda lisakilode pärast. Mitu korda sa ikka elus oled sellistes kohtades sellise söögiga. Naudi täiega! Igapäev valisime sobiva restorani (ameeriklastega koos olles oli see värk, et nad istusid esimesse ette juhtuvasse restorani, mis sattus olema just kõik kallim....aga no olgu....keele viisid nad ikka alla) ning pärast sõime iga tunni aja tagant jäätist. Mmm, snickersi, kinder surprise, hubba bubba maitselised jäätised... Supermarketitest ostsime igasugust pahna: küpsiseid,chipse, komme ning pugisime neid pärast hotellis südaöösel. Ka sööklas olid taaskord 5 käigulised õhtusöögid praad, salat, jogurt, juust, sai, magustoit... Ning 2 tundi pärast õhtusööki sai veel pannkooke või vahvleid nutellaga. Need olid seoses diskotega. Jep, igaõhtu toimus meil disko. Hea muss, diskolambid, kõik valged esemed helendasid ning pakuti pannkooke ja vahvleid nutellaga. AH JAAA!:D Seal samas hotellis ööbisid samal ajal ka grupp noori itaallaseid ja hispaanlaseid. Opaa, kui ilusad poisid olid;) Noja disko oli tänu nendele 10x parem ka:D obvious. Plaate keerutas seal ehtne DJ, kelle käest sai ka soovilugusid küsida (ameeriklastega küsisime iga päev Shots, Shots, Shots!:D) Üksõhtu toimus ka Music Quiz võistlus ehk pidi laule ära arvama. Itaalased võitsid kahjuks, aga hispaanlastele tegime me ära:D Ning üks õhtu käis meil ka mustkunstnik külas. Kasvatajad olid meil väga lahedad. Kolm 20 aastast noort. Nad olid tõesti väga noortemeelsed ja ei olnud üldse kurjad:) Nad on isegi facebooki sõbrad kõigil nüüd:D Vot. Meie puhkuse hümniks kujunes välja Rebecca Blacki – Friday. Ärge isegi küsige, kuidas see juhtus. Lihtsalt kõik olid seda kuulnud ning kõik laulsid seda koguaeg...Muidugi nagu halvustavalt ja huumoriga. Meie puhkuse põhimänguks kujunes välja Suck&Blow, mida me võisime lihtsalt 3ni öösel mängida ja samas kõhukrampidesse surra, sest see oli niiiiii naljakas. Kindlasti õpetan seda Eestis edasi:D Eriti pidudel... Ajaa, ma unustasin mainida, et ma olin AINUKE vahetusõpilane 40 seast, kellel oli aktsent! Lõuna-Prantsuse aktsent. Küll see tegi teistele nalja ja nad isegi veidi kiusasid mind selle pärast, aga no ma olen niiiii harjunud juba. Elan ju siin keskkonnas, kus kõik räägivad aktsendiga. Eks see veidi halb on, kuna kõik Pariislased ja teised põhjas elavad prantslased, peavad seda maakate aktsendiks...
Vot. Aga ma ei oskagi rohkem midagi lobiseda. Suutsin selle 7 päevaga teha 700 pilti, igapäeva kohta siis 100 pilti. Samuti vahel niisama filmisin ning tuli mõte panna need kokku üheks 6 minutiliseks. Nüüd on mul väike video ka mälestuseks...Mul on tõesti kurb, et see kõik läbi sai. Pärast bussi->rongi->bussiga koju sõites pisarad veidi voolasid ning seda vahetuspere juurde tagasi minemis tunne absoluuuuutselt puudus. Mida lähemale kodu poole jõudsin, seda kurvemaks muutusid...Aga no elu on selline. Iga asi saab ükskord otsa. Ja miskipärast just need KÕIGE PAREMAD AJAD, mööduvad kõige, kõige kiireimini...
Inglaste promenaad Cannes
Mu Ameeriklastest homied:)
Monaco
Tükike parki meie hotelli territooriumist
Iga öine disko!!!
Kogu grupp pildil :)
Ilmselgelt sööme restoranis...
Soomlased ja Kanada poiss ujuvad:D
Cannes
Üks öö magasime õues...
šopingutuuuuuurid :P
Käisime moodsa kunsti muuseumis ka Nice's:) Vabatahtlikult omast vabast ajast!!!
Nice's
Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Minu meelest tõesti paistavad need emotsioonid piltidelt ilusti välja:) Ma tunnen nendest 7 päevast juba nii nii puudust....
Bisoux!
No comments:
Post a Comment