Taaskohtumine perega

10.06.2011. Laupäeva hommik, kella 07.00 äratuskella helina peale silmi avades olin voodist krapsti püsti ja ootusärevus kasvas sekundiga. Nimelt kell 07.40 väljus buss St Affrique linnast Toulousi, et minna lennujaama oma vanematele vastu. Sõitsid mulle Eestist Prantsusmaale järgi:) Mõnus 3 ja poole tunnine bussisõit selle mägise Prantsusmaa looduse saatel kaaslaseks IPod parimate prantsuse lugudega. Jõudsin kell pool 12 lennujaama ning mul oli täpselt pool tunnikest aega vanemate lennuki saabumiseni. Istusin siis pingile ootama ja no ma olin niii närvis. Käed higistasid ja ma värisesin. Ma ei olnud neid näinud ju siiski 10 kuud! Ja igatsus oli niii suur. Ja siis kui lõpuks nad lennukilt maha tulid. Muidugi nägin issit kõigepealt, aga tema ees mulle vastu jooksvat väikest venda ma loomulikult ära ei tundnud:D Ta oli nii pikaks kasvanud. Väiksed õnnepisarad ja tugevad tervituskallid. No see oli imeline hetk. Ja üli naljakas oli eesti keelt rääkida ja kuulda. Ma ju mõtlesin täiesti prantsuse keeles veel. Laenutasime siis edasi auto lennujaamast ning võtsime suuna minu kodulinna pool. Tee peal tegime väikse pikniku vabas looduses super mägede vaatega. Ostsime supermarketist minu valiku järgi super kitsejuustu ja salaamit ning pagariärist värseklt ahjust tulnud pika sooja baguetti ning voila! piknik missugune:) Edasi tegin neile ekskursiooni oma kodulinnas. Nägid ära kõik mu kooli, põhikohvikud, kiriku ja selle prantsasliku linna tänavad.
Edasi kohtus minu pere mu vahetusperega. Suhtlesid omavahel inglise keeles ja no loooooomulikult said tunda neid meie õhtusööke. Tegime pannkoogi õhtu. Kõigepealt soolased, siis magusad pannkoogid ja siis magustoiduks creme brulé. Teine õhtu tegime raclette'i õhtu (juust, mille sa lased panni peal ära sulatada ja siis sööd koos vorstiviilude ja kartulitega)magustoiduks seekord sokolaadivaht. No nad said väga hästi aru, mida ma pidin need 10 kuud seal läbi elama.:D

Vahetuspere näitas meile ilusamaid paiku Kesk-Püreneede rajoonis, minu kodurajoonis. Ilusamaid külasid, maailma suurimat Millau silda, kuulsaima sinihallitusjuust Roqueforti koopaid jne.




Vahetusperega ilusti hüvasti jäetud, sõitsime mu emme, issi ja pisikese vennaga tervelt üheks nädalaks isekesti Lõuna-Prantsusmaale iseseisvalt puhkama. Kõigepealt võtsime loomulikult suuna Montepellieri poole, kuna tahtsin seda ilusat üliõpilaslinnakut ka vanematele näidata. Tee peal sinna tegime taaskord pikniku vabasõhus imeliste vaadetega. Mina valisin supermarketist jälle oma 10 kuuse kogemuse järgi paremaid palasid:)
Montpellieris sadas küll esimene päev vihma, aga no päikeseloojang sellel ajal oli lihtsalt midagi imelist!
Edasi sõitsime Sète'sse. Vahemere ääres asuv linnaku tuntud oma randade ja meretoidu poolest. Loomulikult veetsime päeva siis rannas;)ning emme issi lasid igasugustel mere limuskitel oma maitseelamusi paitada. Ega meie siis väikse vennaga neid kohe üldse ei armasta. Venna sõi 3 juustu pitsat ning mina grillitud camembert'i juustu salatit.
Edasi liikusime ajaloolisesse kindluslinna Carcasonne'i. Kogu kindluslinn oli täielikult taastatud. Eesti vanalinn tõesti kahvatus selle kõrval...
Lõpuks viimased 2 päeva peatusime jälle Toulous'is, seal kust me alustasime. Seal me ainult põhimõtteliselt shoppasime ning mingeid suuremaid vaatamisväärsuste elamusi ei kohanud. Ja no looooooomulikult võtsime ette korraliku kohvrite pakkimise...
18.06.10 laupäevasel hommikul oli mõnus kell 4 hommikul äratus ning lennujaama minek. ;( kurb oli prantsusmaaga hüvasti jätta. Mõnus soe oli ja see loooooodus!!! Lennujaamades kandsin käes koguaeg vahetuspere poolt jõuludkes kingitud kitarr. Sõitsimegi siis Toulouse - Amsterdam ja Amsterdam - Tallinn.

HÜVASTI PRANTSUSMAA! TÄNUD SELLE IMELISE AASTA EEST, MIS SA MULLE PAKKUSID! ME VEEL KOHTUME! SELLES POLE Ü-H-T-E-G-I KAHTLUST!!!