Jõuluvaheaeg

Pole ammu kribanud. Jõuluvaheaeg on juba tervelt nädalakese kestnud ning ma olen päris palju korda saatnud. Nimelt vaheaeg sai ilusa alguse filmiõhtuga naabri pool, kus oli ka kohal naabri niinimetatud „vend“ – tegelikuses lihtsalt väga hea sõber. Prantslastel on ju kõik head sõbrad õed ja vennad... See selleks. Õhtupoolik oli väga hubane ja naerurohke. Esmaspäeval sõitsime perega Bordeaux’sse. Tervelt 4 päevaks. Kerge 5 tunnine autosõit, mis oli mu tagumikule ilmselgelt liig ja juba pärast seda esimest päeva tõotasin ma endale, et ma ei istu enam KUNAGI autosse. HA-HA, MHM, muidugi... Juba sama päeva õhtul, aeti meid jälle autosse, väike ühe tunnine sõit. Aga see küla, nimega St Emilion, kuhu me jõutsime oli seda väärt. Õues oli täiskuu, ümberringi laiusid kilomeetrite pikkused veiniistandused ja see küla oli nagu muinasjutus. Nii prantsaslik lihtsalt. Küla tänavad olid täis üüber kalleid veiniputiike. Uurisime välja, et kõige kallim pudel maksis ilma liialduseta 5500 eurot!!! Nohjah...sõnatu. Järgmine päev läksime mere äärde!!! Appi, kui hea tunne oli. Ma tundsin merest kohutavalt puudust. 4 kuud ikkagi ilma olnud. Ja mina vana päikeseloojangu hull, kes veedab Eestis enamus õhtud rannas seda nautides, tundsin suurt meelerahu seal olles ja naeratus tuli näole. Hiljem ronisime ka Euroopa kõige kõrgema liivamäe otsa, kust avanes vaade Ookenile. See oli ka midagi imelist. Ja viimane päev kohustuslik šopingupäev:D Kuna me ööbisime peretuttavate pool, kus oli ka üks 16.aastane tüdruk, siis ma veetsin šopingupäeva tema ja tema sõprade seltskonnas. Nüüd ka Bordeaux’s tutvused sees;) Väga toredad olid nad kõik. Linnaelu möllas Bordeaux’s täiel rinnal ja mulle jõudis kohale, kui väga ma ikka igatsen seda linnamelu. Poed, kinod, kohvikud, pargid täis noori...ma elan ikka päris maal, kus pole isegi postkasti, rääkimata siis mõnest poest või kohvikust. Aga siinkohal pean taevani kiitma mu ainsat sõpra siin külas mu naabrit, kelle põhimoto on : „ Alati on olemas mingi tegevus, tuleb lihtsalt see üles leida“ Pole selles lauses veel kordagi pettunud. Me oleme alati koos mingi tegevuse leidnud. Pärast taaskordset 5 tunnist autosõitu Bordeaux’st mu kodukülla (oksemaik oli küll suus...) võtsin naabriga kohe ühendust ja leppisime kohtumise õues kokku. Kell oli pool 10 õhtul. Mõtlesin, et lähme jalutama või midagi sellist. Aga oi issand, sellest õhtust kujunes hoopis midagi muud välja. Kuna vihma pladistas, siis võtsime ta auto ja sõitsime hoopis linna kohvikusse, kus olid ka juhuslikult ta sõbrad kohal. Väiksed joogid ja tunnike higi valamist lauajalgpalli tagudes:D Edasi tahtis ta mulle näidata niinimetatud „tulede linna“ , kus küll kahjuks hilise kellaaja tõttu ei põlenud see hetk ühtegi jõulutuld(nimelt 12 öösel tahavad kohalikud elanikud magada) Väike feil. Aga edasi pöördusime tagasi linna, kohvik number 2. Taaskord väiksed joogid ja tunnike juttu ja naeru. Öösel kodukülla jõudes, sadas paksu valget lund ning pidasime päris kurja kuid naeurrohke lumesõja maha. Öösel nägin väga imelikku und. Mille üle ma hommikul ärgates voodis tuimalt lebades lihtsalt tund aega pead murdsin. Nüüd ongi praegu käes 24.detsember. Täiesti tavaline päev prantslaste jaoks. Ei toimu mingit kinkide avamist ega suuri lookas jõululauda. Nimelt 25. vastu 26. öösel tuleb neil jõuluvana ning siis 26. toimub kinkide avamine. Aga selle eest saan ma õhtupooliku Skypes veeta ja vaadata oma kõige kallimat Eesti peret jõule pidamas . Ei kurda;)

Kõrgeim liivamägi Euroopas...

Täna hommikul ärgates, oli paks valge lumi maas. Tuju oli nii hää, kuna mu ainuke soov selleks jõuluks oli lumi. :D ja nüüd 24.detsembri hommikul aknast välja vaadates oli mu soov täitunud. Aitäh jõuluvana! Nüüd on veel 1 nädalake seda valget vaheaega alles jäänud. On palju sõpru, kes tahavad muga kokku saada ja muidugi aastavahetus. Olen juba peolisti lisatud ühe koolivenna poole. I gotta feelin' that this night's gonna be a good night...

AGA MA SOOVIN TEILE KÕIGE VALGEMAID JA SÜDAMLIKEMAID JÕULE SINNA EESTIMAALE!!!

Olge tublid!

Bisoux

Olime telekas!

Siin on see väikene video, mida lasti reede õhtul uudistes. Keda huvitab vaadake. Meie ergutused jalgpalli väljaku ääres jäeti kahjuks KAHJUKS välja :( Aga minu kooli ja selle õpilasi näete ikkagi:)Siin on see link ning meie video nägemiseks kerige ajani 04:04 Sealt see algab...Bisoux teil!

http://info.francetelevisions.fr/video-info/player_html/index-fr.php?id-video=cafe_HD_1850_rodez_locale_171210_625_17122010195144_F3&chaine=&id-categorie=&ids=&timecode=false&sequence=false

Ela-Ela-Ela!

16.novembril toimus meil koolis heategevuslik spordipäev oragnisatsiooni ELA heaks, mis toetab puuetega inimesi. Kõik õpilased kogusid raha ja kogusummaks anti üle umbes 2300 eurone tšekk. Kohal käis ka prantsuse televisioon, niiet meid näidati ilusti õhtustes uudistes. Päris uhke tunne oli :) Toimusid 3 tegevust:jalgpall, pokker ja vibulaskmine. Muidugi hakkas see päev ilusti lund sadama ja mina koos teiste invaliidsete ja haigete õpilastega elasime õues jalgpallile kaasa.(võin tunnisatada, et olime parimad ergutajad ! ) Õues oli metsikult külm ning mina hää sõber jagasin oma sooje kodukootud käpikuid sõpradega:) Võtsin see päev digika kooli kaasa ja klõpsisin vähemalt 200 pilti kõigest ettejuhtuvast. Isegi õnnestus mul 1 pilt kogust gümnaasiumist saada (nimelt läksin lavale lausa pilti tegema, kui kõik olid saalis, päris palju julgust pidin koguma selleks hetkeks:D)Aga see päev oli siiani üks mu parimaid prantsuse-päevi ja eks pildid räägivad enda eest:) Ja kuna too päev sadas lumi maha, siis koolivaheaeg lükati ilusti ühe päeva võrra ettepoole. Niiet too neljapäev algas meil ametlikult TALVEVAHEAG! Tunnen ennast väga koduselt selles koolis nende sõpradega ja ootan juba pingsalt järgmist veerandit:)

ELA!

Kooli peasissekäik .

Kogu gümnaasium ! (ma laval - tähelepanu keskpunktis:S) Poisid pokkerimaanias. Taustal muide mu inglise keele õp. Proua Kukk .


Lahke tüdruk jagab kindaid:)
Vetsus käime me käsi soojendamas:DNeed emotsioooooooonid:D Mu pereema muide:D Ta õpetaja mu koolis.

Super, super päev oli!
Ja super, super pikad paid teile Eestimaal!

Bisoux :)

Muusika on mu kujutletav sõber...

Nii see on. Tulin just nimelt esimesest bändiproovist. Ohh kui hää see oli. Sai ennast välja elada ja mõnusalt tunda. Minu osa on seal muidu lauljanna olla ;) Bänd on nagu bänd ikka – 3 kitarri, trummid ja klaver. Kitarrimängijad on MEGA osavad, mul jäi küll suu lahti, trummimehe kohta ütleks sama, aga no klaveritüdruk – vaeseke küll. Mul oli nii suur tahtmine ta seal välja vahetada. Mul oli nii hale temast... Coverdasime erinevaid lugusid. Täna niisama lollitasime ja klimberdasime, järgmine nädal hakkame mingit korralikumat kava paika panema. Üks kitarripoiss seletas mulle juba pikalt, et ta on kirjutanud paar lugu viisiga ja palus äkki ma oskaksin nendele inglise keelsed sõnad kirjutada. No eks ma annan tuld! Ja pärast seda sooviks ta muga duot laulda – ilusad viisid olid, veidi ballaadilikud. Bändiliikmed on ülilahedad, pärast proovi istusime veel veidi kohvikus ja naersime, naersime :D

Räägiks nädalavahetusest. Nimelt oli laupäeva õhtu ja me mõlemad naabriga kurtsime üksteisele, kui igav meil on, et isegi naba ei viitsi enam sügada. No selle vea parandamiseks võtsime ta auto ja sõitsime linna plaaniga küll-me-mingit-tegevust-leiame. Leidsimegi! „Cafe de Commerce“ ehk maa keeli Kommertsi kohvikus oli päris uhke pidu toimumas. Kohal oli korralik DJ, tuled olid kustus, disko valgustus möllas ja kõikidel inimesed olid need helendavad käevõrud (teate küll need, mida õllesummeril müüakse hullema raha eest) ja neid sai baariletist tasuta küsida. Baarmenid meisterdasid neist ka mütse, kaelakeesi ja muid aksesuaare. Naaber tellis paar kokteili meile (tegi jälllllllle välja) ja pärast seda keerutasime jalga vähemalt 3 tundi tantsuplatsil. Hää muusika oli ja meeleolu maksimumil. Ma jäin ülimalt rahule selle õhtuga:)
Hetk tagasi sain just PIE’lt kirja (sellelt vahetusorganisatsioonilt). Nimelt 9. - 15. aprill on toimumas taaskord kõikide selle aastaste prantsuse vahetusõpilaste kokkutulek. YES! Kõigi nende samadega, kellega veetsime unustamatu nädala Pariisis. Ja dam-dam-dam!!! Aprillis toimuks see nädalake Cote D’Azuril. MEGA LAHE! Vahemere ääres ja plaan oleks külastada veel selliseid paiku nagu Nice, Monaco, Cannes etc. No kas saab veel paremaks minna? Võrratu seltskond ja ühed ilusamad paigad maailmas. Ootan pikkisilmi juba:)

Muidu mu probleemike, millest eelmises postituses kirjutasin on päris suureks muutunud ning on vaja ikkagi operatsioon teha. Mul on kõigest sellest niii kõrini juba. Igapäev vaja joosta haigla ja kooli vahelt, anda vereproove, pabereid allkirjastada, rääkida igasuguste tugiisikute ja kindlustustega prantsuse keeles – see kõik on nii üle juba visanud ja ma ei jõua oodata, millal see kõik läbi saab. Hull kammajaa on ikka küll, kui sa oled välismaalane ja vajad arstiabi. Lähen muidu see reede kell 7 hommikul juba haiglasse, mulle tehakse operatsioon (mind pannakse esimest korda elus magama:S) ja pärast seda pean 2 või 3 päeva haiglasse jääma. Päris suur hirm on ikka küll. Aga ma tahan sellest valust juba lahti saada ja olla normaalne inimene. Istuda ei saa, koolis olen tundides püsti või siis põlvili laua taga(põlved on ka juba sinised muidu) Selle nädala esmaspäeval lubas pereema mul koju jääda, aga teisipäeval pidin juba kooli ennast ajama. Täna kolmapäeval sain kahest viimasest tunnist (prantsuse keele kirjandusest) minna arstikabinetti, kus olid 2 suurt pehmet voodit. Viskasin sinna kõhuli ja tukastasin veidi:) No need 2 tundi olid jumalikud. Aga kõik need antibiootikumid ja valuvaigistid on mu muutnud nii uimaseks viimastel päevadel ja kõik õpetajad on kursis mu praeguse seisuga koolis, niiet mul on hetkel sellised uinakud koolis lubatud. Homme võin jälle sinna minna kaheks tunniks, kui teistel on kehalised kasvatused.

Muidu tahtsin seda mainida, et kõik prantsuse õpilased saavad 60 eurose tšekiraamatu, mille eest saab raamatuid osta. No nii geniaalne minu meelest. 60 euro eest, mis see teeb siis – umbes 900 krooni. Käisin eile siis šoppamas nende tšekkidega. Ostsin 2 prantsuse keelset raamatut, mida hakkan haiglas usinalt lugema. Lihtsalt, see on minu arust nii geniaalne asi – iga prantsuse õpilane saab 900 krooni eest raamatuid endale lubada. No viis pluss!

Ja selline asi, et kuna ma esmaspäeva veetsin koduselt, siis tulin sellisele mõttele, et valmistaks õige perele õhtusöögi. No see tuli välja V-Õ-R-R-A-T-U! Ilma liialduseta. Valmistasin burchettasid, Ceasari salati, koduse suvikõrvitsa-kartuli vormi ja no magustoiduks ikka vana hea kirju koera. Muidu käisin poes vajalikke toiduaineid ostmas, aga no hakka või nutma! Prantslastel ei eksisteeri ju selliseid asju nagu hapukoor, kodujuust, keefir jne. Pidin oma fantaasia siis tööle panema ja ütleks, et tulemus kukkus isegi kuidagi parem välja:D Muidu praegu mu perevend võttis tänase õhtusöögi enda peale ja möllab seal köögis. Ei tea, kas üritab üle trumbata või mis? :D

Tulin just jalutamast - mu armastus selliste vaadete vastu kasvab lihtsalt iga õhtuga...

Bisoux teile! Soovige mulle jõudu :)

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa!

Meil on talv kätte jõudnud! Kui viimased nädal aega otsustas lumi ainult öösel maha sadada ja siis hommikul kella 9ks täiesti ära kaduda, siis täna 3.detsembril jäi ta ilusti püsima. Kui te vaid näeksite minu suure toa vaadet aknast, lumised valged mäed. Lihtsalt võrratu! Ja see küla – lumised katused ja jõulutuled, mulle nii meeldib. Täna oli koolis paras kaos. Teise tunni ajal tuli ülipaksu valget lund taevast alla ja kõik õpilased jooksid õue ja karjusid LA NEIGE LA NEIGE!
Prantslastel on ju see värk, et kui natukenegi lund maha sajab, siis bussid ei sõida, mis tähendab, et kooli ei toimu. Sellepärast nad seda nii väga armastavadki...

Praegu on 3.detsember ja kell on 1 päeval. Lugu on selline, et tulin täna poole päeva pealt koolist ära ja pääsesin 2 pingelisest ajalootunnist ja 3 tunni pikkusest (!) prantsuse keele tööst. (iga reedene test) Ma nimelt ei saa istuda ja joosta. :D Minuga pole kunagi vist midagi nii väärakat juhtunud. Käisin eile arsti juures ning mulle kirjutati hullud ravimid välja ja kui pühapäevaks asi ei parane peab kahjuks korra haiglasse minema. Täna oli koolis lihtsalt piiiiiiiiiiiinavalt valus istuda (olin vahepeal tunnis põlvili laua taga – aga no lõpuks hakkasid põlved ka valutama:D) ja kui ma pidin mõtlema sellele 3 tunnisele testile päeva lõpus, kus sa peadki reaalselt 3 tundi oma pingis istuma ja tööd kribama ja isegi vetsu ei saa minna vahepeal, no siis tuli küll reaalne nutumaik suhu. Niiet kell 12 päeval sain õnneks pereemaga koju sõita. Käisime endale kahepeale pizzat ostmas ning pärast see kojusõit – mööda vuhisev väikse lumekattega Lõuna – Prantsusmaa. No niii ilus. Nüüd lihtsalt lebotan kõhuli omas voodis omas toas läpaka taga, vaatan kella ja tunnen kaasa oma klassikaaslastele, kes istuvad hetkel ajaloo tunnis (vabandust küll, aga see õpetaja on küll veidi psühh :S) aknast paistavad valged mäed kuulan Kanye Westi ning sõin ära just advendikalendrist saadud Kinder Surprise üllatusmuna. Mõnus väikese lapse tunne tuli peale pannes 15 minutit kokku seal sees olevat mänguasja:D Ja ma tunnen esimest korda siin Prantsusmaal olles mõnu teadmisest, et nädalavahetus on käes. Ma arvan, et asi on lumes ;)

Aga ma polegi rääkinud veel! Eelmine reede toimus ju mu tennisefinaal ja arvake ära, kes võitis – MINA! Olen nüüd St Affrique linna parim 15-18 aastane naistennisist. Laupäeval oli väike tseremoonia ja sain isegi ilusa suure karika. Mu nimi seisab nüüd tennisekeskuse seinal ja kohalikus lehes oli isegi artikkel koos grupipildiga – kõikide vanusegrupi võitjadega. Päris hää tunne on, ses suhtes, et mul oli päris korralik 2 aastane paus ju tennisest. Nüüd olin teinud ainult 3 kuud trenne ja sõpradega nädalavahetustel palli tagunud. Ja näed sa – tulin parimaks

Muidu mul on viimased nädal aega olnud eriti hea tuju koguaeg. Olen lõpetanud igasugused tujutsemised, koolis alati rõõmus, energiline ja isegi veidi ülemeelikus tujus olnud, teinud veelgi uusi tutvusi koolis, lobisenud kõigest, mis pähe on tulnud selle viimase nädalaga rohkem, kui viimased 3 kuud kokku ja selletõttu iga õhtu voodisse vajudes tundud metsikut rahulolu taaskord korda läinud päeva üle. Tunnen nagu oleksin tõusnud kuhugi järgmise levelile. No lihtsalt nii rahul endaga. Eks see aastakene siin ongi paras elukool, mida mul tõesti vaja oli. Tunnen, et teen edusamme ja sorry emme, tsiteerin su sõnu „Äkki aasta lõpuks saab minust ka inimene:D“

Ma et teagi, polegi vist eriti midagi suurt hetkel rohkem rääkida. Muidu igapäev käime sõpradega pärast kooli kohvikus, kuna õues päris külm juba ja neil bussini aega. No nalja saab ikka. Naabril olen päris palju külas käinud – kinoõhtuid korraldanud ja vene keelt õppinud. :D isegi prantsusmaal ei pääse sellest keelest. Järgmine kolmapäev on nüüd KINDLAMALT KINDLAM, et toimub esimene bändiproov. Isegi laul on mul juba teada ja kohtumise kellaaeg ja – koht. Ootan põnevusega:) Kaunistasime jõulude tuleku puhul perega ükspäev maja ära ja panim oma poole meetrise plastikkuuse püsti -.- No olen ikka pettunud küll. Esimesed jõulud ilma päris kuuseta. Ja päkapikud ka ei käi. Ma tõesti kardan neid jõule, pean need ju mööda saatma ilma oma pereta. Eks see saab raske olema. Juba 21. Päeva pärast ongi need käes. AEG LÄHEB NII KIIRESTI! Varsti aastavahetus ka ju, aga mu pereema lubas mul selle tähtsa öö veeta sõprade seltsis ja mulle on koolis juba mitu erinevat pidu pakkutud. Pean nüüd selle kõige sobivama valima :)

Aga ma lähen nüüd õue veidi jalutama, lund veidi sajab ja kohe peaks koolibuss saabuma. Lähen naabrile vastu :)

Tugevad kallistused ja pikad paid teile!
(Ja kui te päkapikke näete, siis võiksite mind neile meelde tuletada!:) )

Mmm, mõnsa:)