Lumi tuli maha ja valgeks läks maa!

Meil on talv kätte jõudnud! Kui viimased nädal aega otsustas lumi ainult öösel maha sadada ja siis hommikul kella 9ks täiesti ära kaduda, siis täna 3.detsembril jäi ta ilusti püsima. Kui te vaid näeksite minu suure toa vaadet aknast, lumised valged mäed. Lihtsalt võrratu! Ja see küla – lumised katused ja jõulutuled, mulle nii meeldib. Täna oli koolis paras kaos. Teise tunni ajal tuli ülipaksu valget lund taevast alla ja kõik õpilased jooksid õue ja karjusid LA NEIGE LA NEIGE!
Prantslastel on ju see värk, et kui natukenegi lund maha sajab, siis bussid ei sõida, mis tähendab, et kooli ei toimu. Sellepärast nad seda nii väga armastavadki...

Praegu on 3.detsember ja kell on 1 päeval. Lugu on selline, et tulin täna poole päeva pealt koolist ära ja pääsesin 2 pingelisest ajalootunnist ja 3 tunni pikkusest (!) prantsuse keele tööst. (iga reedene test) Ma nimelt ei saa istuda ja joosta. :D Minuga pole kunagi vist midagi nii väärakat juhtunud. Käisin eile arsti juures ning mulle kirjutati hullud ravimid välja ja kui pühapäevaks asi ei parane peab kahjuks korra haiglasse minema. Täna oli koolis lihtsalt piiiiiiiiiiiinavalt valus istuda (olin vahepeal tunnis põlvili laua taga – aga no lõpuks hakkasid põlved ka valutama:D) ja kui ma pidin mõtlema sellele 3 tunnisele testile päeva lõpus, kus sa peadki reaalselt 3 tundi oma pingis istuma ja tööd kribama ja isegi vetsu ei saa minna vahepeal, no siis tuli küll reaalne nutumaik suhu. Niiet kell 12 päeval sain õnneks pereemaga koju sõita. Käisime endale kahepeale pizzat ostmas ning pärast see kojusõit – mööda vuhisev väikse lumekattega Lõuna – Prantsusmaa. No niii ilus. Nüüd lihtsalt lebotan kõhuli omas voodis omas toas läpaka taga, vaatan kella ja tunnen kaasa oma klassikaaslastele, kes istuvad hetkel ajaloo tunnis (vabandust küll, aga see õpetaja on küll veidi psühh :S) aknast paistavad valged mäed kuulan Kanye Westi ning sõin ära just advendikalendrist saadud Kinder Surprise üllatusmuna. Mõnus väikese lapse tunne tuli peale pannes 15 minutit kokku seal sees olevat mänguasja:D Ja ma tunnen esimest korda siin Prantsusmaal olles mõnu teadmisest, et nädalavahetus on käes. Ma arvan, et asi on lumes ;)

Aga ma polegi rääkinud veel! Eelmine reede toimus ju mu tennisefinaal ja arvake ära, kes võitis – MINA! Olen nüüd St Affrique linna parim 15-18 aastane naistennisist. Laupäeval oli väike tseremoonia ja sain isegi ilusa suure karika. Mu nimi seisab nüüd tennisekeskuse seinal ja kohalikus lehes oli isegi artikkel koos grupipildiga – kõikide vanusegrupi võitjadega. Päris hää tunne on, ses suhtes, et mul oli päris korralik 2 aastane paus ju tennisest. Nüüd olin teinud ainult 3 kuud trenne ja sõpradega nädalavahetustel palli tagunud. Ja näed sa – tulin parimaks

Muidu mul on viimased nädal aega olnud eriti hea tuju koguaeg. Olen lõpetanud igasugused tujutsemised, koolis alati rõõmus, energiline ja isegi veidi ülemeelikus tujus olnud, teinud veelgi uusi tutvusi koolis, lobisenud kõigest, mis pähe on tulnud selle viimase nädalaga rohkem, kui viimased 3 kuud kokku ja selletõttu iga õhtu voodisse vajudes tundud metsikut rahulolu taaskord korda läinud päeva üle. Tunnen nagu oleksin tõusnud kuhugi järgmise levelile. No lihtsalt nii rahul endaga. Eks see aastakene siin ongi paras elukool, mida mul tõesti vaja oli. Tunnen, et teen edusamme ja sorry emme, tsiteerin su sõnu „Äkki aasta lõpuks saab minust ka inimene:D“

Ma et teagi, polegi vist eriti midagi suurt hetkel rohkem rääkida. Muidu igapäev käime sõpradega pärast kooli kohvikus, kuna õues päris külm juba ja neil bussini aega. No nalja saab ikka. Naabril olen päris palju külas käinud – kinoõhtuid korraldanud ja vene keelt õppinud. :D isegi prantsusmaal ei pääse sellest keelest. Järgmine kolmapäev on nüüd KINDLAMALT KINDLAM, et toimub esimene bändiproov. Isegi laul on mul juba teada ja kohtumise kellaaeg ja – koht. Ootan põnevusega:) Kaunistasime jõulude tuleku puhul perega ükspäev maja ära ja panim oma poole meetrise plastikkuuse püsti -.- No olen ikka pettunud küll. Esimesed jõulud ilma päris kuuseta. Ja päkapikud ka ei käi. Ma tõesti kardan neid jõule, pean need ju mööda saatma ilma oma pereta. Eks see saab raske olema. Juba 21. Päeva pärast ongi need käes. AEG LÄHEB NII KIIRESTI! Varsti aastavahetus ka ju, aga mu pereema lubas mul selle tähtsa öö veeta sõprade seltsis ja mulle on koolis juba mitu erinevat pidu pakkutud. Pean nüüd selle kõige sobivama valima :)

Aga ma lähen nüüd õue veidi jalutama, lund veidi sajab ja kohe peaks koolibuss saabuma. Lähen naabrile vastu :)

Tugevad kallistused ja pikad paid teile!
(Ja kui te päkapikke näete, siis võiksite mind neile meelde tuletada!:) )

Mmm, mõnsa:)