Jõuluvaheaeg

Pole ammu kribanud. Jõuluvaheaeg on juba tervelt nädalakese kestnud ning ma olen päris palju korda saatnud. Nimelt vaheaeg sai ilusa alguse filmiõhtuga naabri pool, kus oli ka kohal naabri niinimetatud „vend“ – tegelikuses lihtsalt väga hea sõber. Prantslastel on ju kõik head sõbrad õed ja vennad... See selleks. Õhtupoolik oli väga hubane ja naerurohke. Esmaspäeval sõitsime perega Bordeaux’sse. Tervelt 4 päevaks. Kerge 5 tunnine autosõit, mis oli mu tagumikule ilmselgelt liig ja juba pärast seda esimest päeva tõotasin ma endale, et ma ei istu enam KUNAGI autosse. HA-HA, MHM, muidugi... Juba sama päeva õhtul, aeti meid jälle autosse, väike ühe tunnine sõit. Aga see küla, nimega St Emilion, kuhu me jõutsime oli seda väärt. Õues oli täiskuu, ümberringi laiusid kilomeetrite pikkused veiniistandused ja see küla oli nagu muinasjutus. Nii prantsaslik lihtsalt. Küla tänavad olid täis üüber kalleid veiniputiike. Uurisime välja, et kõige kallim pudel maksis ilma liialduseta 5500 eurot!!! Nohjah...sõnatu. Järgmine päev läksime mere äärde!!! Appi, kui hea tunne oli. Ma tundsin merest kohutavalt puudust. 4 kuud ikkagi ilma olnud. Ja mina vana päikeseloojangu hull, kes veedab Eestis enamus õhtud rannas seda nautides, tundsin suurt meelerahu seal olles ja naeratus tuli näole. Hiljem ronisime ka Euroopa kõige kõrgema liivamäe otsa, kust avanes vaade Ookenile. See oli ka midagi imelist. Ja viimane päev kohustuslik šopingupäev:D Kuna me ööbisime peretuttavate pool, kus oli ka üks 16.aastane tüdruk, siis ma veetsin šopingupäeva tema ja tema sõprade seltskonnas. Nüüd ka Bordeaux’s tutvused sees;) Väga toredad olid nad kõik. Linnaelu möllas Bordeaux’s täiel rinnal ja mulle jõudis kohale, kui väga ma ikka igatsen seda linnamelu. Poed, kinod, kohvikud, pargid täis noori...ma elan ikka päris maal, kus pole isegi postkasti, rääkimata siis mõnest poest või kohvikust. Aga siinkohal pean taevani kiitma mu ainsat sõpra siin külas mu naabrit, kelle põhimoto on : „ Alati on olemas mingi tegevus, tuleb lihtsalt see üles leida“ Pole selles lauses veel kordagi pettunud. Me oleme alati koos mingi tegevuse leidnud. Pärast taaskordset 5 tunnist autosõitu Bordeaux’st mu kodukülla (oksemaik oli küll suus...) võtsin naabriga kohe ühendust ja leppisime kohtumise õues kokku. Kell oli pool 10 õhtul. Mõtlesin, et lähme jalutama või midagi sellist. Aga oi issand, sellest õhtust kujunes hoopis midagi muud välja. Kuna vihma pladistas, siis võtsime ta auto ja sõitsime hoopis linna kohvikusse, kus olid ka juhuslikult ta sõbrad kohal. Väiksed joogid ja tunnike higi valamist lauajalgpalli tagudes:D Edasi tahtis ta mulle näidata niinimetatud „tulede linna“ , kus küll kahjuks hilise kellaaja tõttu ei põlenud see hetk ühtegi jõulutuld(nimelt 12 öösel tahavad kohalikud elanikud magada) Väike feil. Aga edasi pöördusime tagasi linna, kohvik number 2. Taaskord väiksed joogid ja tunnike juttu ja naeru. Öösel kodukülla jõudes, sadas paksu valget lund ning pidasime päris kurja kuid naeurrohke lumesõja maha. Öösel nägin väga imelikku und. Mille üle ma hommikul ärgates voodis tuimalt lebades lihtsalt tund aega pead murdsin. Nüüd ongi praegu käes 24.detsember. Täiesti tavaline päev prantslaste jaoks. Ei toimu mingit kinkide avamist ega suuri lookas jõululauda. Nimelt 25. vastu 26. öösel tuleb neil jõuluvana ning siis 26. toimub kinkide avamine. Aga selle eest saan ma õhtupooliku Skypes veeta ja vaadata oma kõige kallimat Eesti peret jõule pidamas . Ei kurda;)

Kõrgeim liivamägi Euroopas...

Täna hommikul ärgates, oli paks valge lumi maas. Tuju oli nii hää, kuna mu ainuke soov selleks jõuluks oli lumi. :D ja nüüd 24.detsembri hommikul aknast välja vaadates oli mu soov täitunud. Aitäh jõuluvana! Nüüd on veel 1 nädalake seda valget vaheaega alles jäänud. On palju sõpru, kes tahavad muga kokku saada ja muidugi aastavahetus. Olen juba peolisti lisatud ühe koolivenna poole. I gotta feelin' that this night's gonna be a good night...

AGA MA SOOVIN TEILE KÕIGE VALGEMAID JA SÜDAMLIKEMAID JÕULE SINNA EESTIMAALE!!!

Olge tublid!

Bisoux