Räägiks nädalavahetusest. Nimelt oli laupäeva õhtu ja me mõlemad naabriga kurtsime üksteisele, kui igav meil on, et isegi naba ei viitsi enam sügada. No selle vea parandamiseks võtsime ta auto ja sõitsime linna plaaniga küll-me-mingit-tegevust-leiame. Leidsimegi! „Cafe de Commerce“ ehk maa keeli Kommertsi kohvikus oli päris uhke pidu toimumas. Kohal oli korralik DJ, tuled olid kustus, disko valgustus möllas ja kõikidel inimesed olid need helendavad käevõrud (teate küll need, mida õllesummeril müüakse hullema raha eest) ja neid sai baariletist tasuta küsida. Baarmenid meisterdasid neist ka mütse, kaelakeesi ja muid aksesuaare. Naaber tellis paar kokteili meile (tegi jälllllllle välja) ja pärast seda keerutasime jalga vähemalt 3 tundi tantsuplatsil. Hää muusika oli ja meeleolu maksimumil. Ma jäin ülimalt rahule selle õhtuga:) 
Hetk tagasi sain just PIE’lt kirja (sellelt vahetusorganisatsioonilt). Nimelt 9. - 15. aprill on toimumas taaskord kõikide selle aastaste prantsuse vahetusõpilaste kokkutulek. YES! Kõigi nende samadega, kellega veetsime unustamatu nädala Pariisis. Ja dam-dam-dam!!! Aprillis toimuks see nädalake Cote D’Azuril. MEGA LAHE! Vahemere ääres ja plaan oleks külastada veel selliseid paiku nagu Nice, Monaco, Cannes etc. No kas saab veel paremaks minna? Võrratu seltskond ja ühed ilusamad paigad maailmas. Ootan pikkisilmi juba:)Muidu mu probleemike, millest eelmises postituses kirjutasin on päris suureks muutunud ning on vaja ikkagi operatsioon teha. Mul on kõigest sellest niii kõrini juba. Igapäev vaja joosta haigla ja kooli vahelt, anda vereproove, pabereid allkirjastada, rääkida igasuguste tugiisikute ja kindlustustega prantsuse keeles – see kõik on nii üle juba visanud ja ma ei jõua oodata, millal see kõik läbi saab. Hull kammajaa on ikka küll, kui sa oled välismaalane ja vajad arstiabi. Lähen muidu see reede kell 7 hommikul juba haiglasse, mulle tehakse operatsioon (mind pannakse esimest korda elus magama:S) ja pärast seda pean 2 või 3 päeva haiglasse jääma. Päris suur hirm on ikka küll. Aga ma tahan sellest valust juba lahti saada ja olla normaalne inimene. Istuda ei saa, koolis olen tundides püsti või siis põlvili laua taga(põlved on ka juba sinised muidu) Selle nädala esmaspäeval lubas pereema mul koju jääda, aga teisipäeval pidin juba kooli ennast ajama. Täna kolmapäeval sain kahest viimasest tunnist (prantsuse keele kirjandusest) minna arstikabinetti, kus olid 2 suurt pehmet voodit. Viskasin sinna kõhuli ja tukastasin veidi:) No need 2 tundi olid jumalikud. Aga kõik need antibiootikumid ja valuvaigistid on mu muutnud nii uimaseks viimastel päevadel ja kõik õpetajad on kursis mu praeguse seisuga koolis, niiet mul on hetkel sellised uinakud koolis lubatud. Homme võin jälle sinna minna kaheks tunniks, kui teistel on kehalised kasvatused.
Muidu tahtsin seda mainida, et kõik prantsuse õpilased saavad 60 eurose tšekiraamatu, mille eest saab raamatuid osta. No nii geniaalne minu meelest. 60 euro eest, mis see teeb siis – umbes 900 krooni. Käisin eile siis šoppamas nende tšekkidega. Ostsin 2 prantsuse keelset raamatut, mida hakkan haiglas usinalt lugema. Lihtsalt, see on minu arust nii geniaalne asi – iga prantsuse õpilane saab 900 krooni eest raamatuid endale lubada. No viis pluss!
Ja selline asi, et kuna ma esmaspäeva veetsin koduselt, siis tulin sellisele mõttele, et valmistaks õige perele õhtusöögi. No see tuli välja V-Õ-R-R-A-T-U! Ilma liialduseta. Valmistasin burchettasid, Ceasari salati, koduse suvikõrvitsa-kartuli vormi ja no magustoiduks ikka vana hea kirju koera. Muidu käisin poes vajalikke toiduaineid ostmas, aga no hakka või nutma! Prantslastel ei eksisteeri ju selliseid asju nagu hapukoor, kodujuust, keefir jne. Pidin oma fantaasia siis tööle panema ja ütleks, et tulemus kukkus isegi kuidagi parem välja:D Muidu praegu mu perevend võttis tänase õhtusöögi enda peale ja möllab seal köögis. Ei tea, kas üritab üle trumbata või mis? :D
No comments:
Post a Comment