Mu viimane vaheaeg Prantsusmaal - kiidan igati heaks. Kuigi jah, algul oli tunne, et vaheaja teine nädal saab veidi masendav olema. Nimelt mu perevanemad sõitsid nädalaks kahekesti reisile - puhkusele lastest - ning neil oli plaanis meid lapsi saata vanavanemate juurde maale nädalaks. Veel, veel rohkem väljapoole tsivilisatsioonist. Aga kõik muutus eelneva ärasõidu päeva õhtul, kui ma nimelt linnas sõbrannaga välikohvikus cocat limpsasime ning ta uuris, mida ma järgnevad vaheaja 7 viimast päeva teen? Kuuldes mu vastust, ütles ta kohe, aga tule minu juurde nädalaks! Perevanematega läbirääkitud... siin ma nüüd siis olen :):):) Ja ma olen NIIIIIIII rahul! Sõbranna elab St Affrique kesklinnas ning tema on see sama pere, kes võõrstas vahetusõpilast Kanadast nimega Amanda. Saan näha ka teistsugust vahetusperet ning ausaltöeldes.......olen veidikene kade. Kolmekesti nad siin elavad - mu 16.aastane sõbranna, ta 20.aastane õde ning pereema. Nad on kolmekesti nagu 3 parimat sõbrannat kõik koos, kes lollitavad ning viskavad nalja koos:D
Aga mida me siin teinud oleme? Kuna me siin St Affriqu kesklinnas elame, siis OOO me käime iga hommik sõbrannaga ületänava pagariäris neid sooje otse ahjust pikki saiu - baguette ning croissante ning šokolaadisaiu ostmas. See on nii prantsaslik! Ning kuna just see vaheaja viimane nädal on St Affrique linna kolinud pisike lõbustuspark, koos laadaga ning igasuguste imemaistvate rämpstoitudega toiduputkad, siis päevad veedame õues. Kõik sõbrad on linnas, toitume päevast päeva šokolaadi creppidest, friikartulitest, suhkruvattidest ning jahutavatest jääjookidest. Käisime sõbrannaga ka tennist mängimas ning aias päevitamas. Kuna tema suurem õde käib Montpellieris ülikoolis ning tal oli teisipäüeval tunnid, siis rääkisime ta nõusse, et ta meid kaasa võtaks. JEE! Kaheks päevaks Montpellieri! Kui St Affrique oli teisipäeva hommikul hall ning taevas vihmapilvi täis ning kõigest 23 kraadi sooja, siis Montpellieri sisse sõites laius taevas suur kollane päike ilma ühegi pilveta ning 31 kraadi!!! Montpellieriga on alati see reegel, et seal on vähemalt 5 kraadi soojem. Eks see ole see asukoha värk - vahemere ääres... Suur õde läks ülikooli ning me sõbrannaga kahekesti omapead Montpellieri kihisevas kesklinnas. Otsejoones suundusime Mcdonaldsisse. Sõime ennast kurguauguni täis ning pärast kammisime poode läbi. Sõbranna ostis nii palju uusi riideid. Ma mitte miskit:/ Riideid proovides pidin vaatama tegelikkusele vast, et prantsuse toit on siiski oma töö teinud ning no masendav oli ikka. No ei istu ükski ÜKSKI riideese enam...:/ Aga ma üritan mitte põdeda, vaid nautida siiski viimane kuu seda jumalikku Prantsuse toitu ning saades oma jalad tagasi Eesti maapinnale, hakkab hull HULL role dieet peale ning küll ma oma lisakilodest lahti saan. Niimoodi ma üritan mõelda. Aga pole hullu, riideid ei saanud, leidsin ühe kotti. Nimelt mu vana must 10x10cm käekott oli niiiii lõhki omadega ning ajas veits närvi, et sinna mitte kui midagi sisse ei mahtunud. Installeerisin kõik asjad ümber uute käekotti ning olin just parasjagu seda vana kotti prügikasti viskamas, kui mu sõbranna karjus:"Mida sa teed???" No ta tahtis seda kotti endale...no miks mitte? Andsin oma kotti siis talle:) Järgneval hetkel tulid kuskilt ma ei tea kust vihmapilved ning paduvihm algas...olime sunnitud sõbranna suure õe korterisse trammiga sõitma. Jajaaaaaa:D Öö veetsime üliõpilaste korteris. See oli nii lahe, saime veidi üliõpilaste elu elada. Korter oli nii segamini, kõik kohad olid musti nõusid, kommipabereid ning tühjasid coca pudeleid täis, aga see ongi vist normaalne üliõpilaste ühika jaoks:D Istusime kella 3ni öösel üleval. Õhtusöögiks sõitsime taaskord McDonaldsisse sööma - kell 11 öösel!!!!:D Õhtul tegime ka Skypekõnekese..ühelpool ekraani mina koos sõbranna Elisega ning teiselpool Karolina, Kaspar ja Kristi. See oli niilahe ning mu Prantsuse sõbranna esitles oma eesti keele oskuski:D "Ma armastan Eesti". Järgneval hommikul seadsimme sammud taaskord pagariärisse. Mõnus suvehommiku hõng oli õues ja ma jalutasin pagariärist väga uhkelt tagasi baguettid käes nagu tõelin prantslane. Hommikusööki nautisime aias muru peal lesides saia , cocat ja küpsiseid näost sisse ajades. Õhtu poole jätsime Montpellieriga hüvasti (armastan seda linna ning tõesti unistan veidi seal üliõpilaseks olemisest - eks näis, mis tulevik toob) ning sõitsime mööda kiirteed 140 km/h kodulinna St Affrique tagasi. Õhtu veetsime jälle linnas suure sõprade kambaga avalikus pargis jalgu pruunistades ning suhkruvatti pugides.
Hommikused baguettid:P
Poisid kiusavad meid:/
Aga sellele nädalale eelnevale nädalavahetusel sai jälle peol käidud ning hahah:D:D:D Nimelt seal külapeol mängis üks bänd ning selle bändi klahvpilli mängija:D No täpselt Moby koopia. Moby siiski mu lemmik artist juuu:P Pärast esinemist käisin pilti küsimas:D Sain pildi! Mu prantsuse Moby. Hahahahahah:D
Muidu pidu oli taaskord väga hää. Pole üheski peos veel pettunud. Seekord tegin mõned pildid ka. Panen siia mõned üles.
MOBY!!!!:D
Vot ma veel naudin neid 2 viimast päeva sõbranna seltskonnas. Tõesti nii meeldib. Koguaeg on kellega nalja visata ja rääkida. Magamajäämisega on iga öö üks ja sama jama, nii palju lobiseme lihtsalt, et enne kahte öösel unemaale ei jõua. Ta pani just oma uue teksakostüümi selga (Nii kena:O) ning me nüüd õue laadale, lõbustusparki, creppe pugima ning siis parki lebosse muru peale päikesel end paitama laskma.
Ja ostsin laadalt endale Prantsuse lippu. Aastalõpuks lasen kõikidel sõpradel oma nimed sinna peale märgistada ning VOILA! Mälestus oma Prantsusmaa aastast olemas. Saab selle oma toa seina peale ilutsema panna:)
Olge rõõmsad ning juba kuu aja pärast peaaegu näeme!
Bisou!
No comments:
Post a Comment